Teadlased leidsid lindude silmast aine, mis annab neile müstilise «kuuenda meele»

Lundi Ülikoolis uuritud sebra-amadiinid.

FOTO: Aron Hejdström

Linnusilmast avastatud valk võimaldab neil näha Maa magnetväljasid ja orienteeruda tuhandete kilomeetrite pikkustel rännetel.

Lindude pikad ränded on inimestele suurt muljet avaldanud juba aastasadu, kui mitte –tuhandeid. Samas on jäänud selgusetuks, et kuidas nad seda teevad. Kuidas teab näiteks sookurg Ahja 4 teed Eestist Etioopiasse ja tagasi? Aastate jooksul on teadlased välja käinud erinevaid teooriaid ja selgitusi, kuid ammendavat seletust ei ole seniajani. Oli teada, et müstiline «kuues meel» on kuidagi seotud Maa magnetväljadega, kuid täpse mehhanismi osas valitses siiski teadmatus.

Nüüd aga on saksa ja rootsi teadlased näidanud, et nähtuse taga on lindude silmades leiduv spetsiaalne valk nimega Cry4, mis annab neile võime magnetväljasid visuaalselt tajuda. Sellise tõdemuseni viisid kaks eraldiseisvat uurinut, millest ühes uuriti punarindade, teises aga sebra-amadiini nägemismeelt ja silmas leiduvate valkude rolli selles, kirjutab Independent.

Krüptokroome ehk valkude gruppi, millesse kuulub ka Cry4, on varasemates uuringutes seostatud öö-päeva rütmi reguleerimise ja mõnel määral ka magnetväljade tajuga. Seekordses uuringus võtsid Lundi Ülikooli teadlased ette kolm krüptokroomide hulka kuuluvat valku Cry1, Cry2 ja Cry4 ning uurisid nende rolli sebra-amadiinide silmades.

Uuritud valkudest kaks – Cry1 ja Cry2 – käitusid täpselt nii nagu ööpäevarütmiga seotud valkude kohta arvata võiks ja nende esinemine muutus ööpäeva jooksul perioodiliselt. Cry4 puhul selliseid muutusi aga ei esinenud, mis viitas juba mõnele muule funktsioonile.

«Kuna valgu tase silmas püsib konstantsena, on Cry4 ka ideaalne magnetväljade taju retseptor,» ütles Independentile ajakirjas Journal of the Royal Society Interface ilmunud artikli juhtivautor Lundi Ülikooli doktorant Atticus Pinzón-Rodríguez.

Sarnasele tulemusel jõudis ka Saksamaal Oldenburgis asuva Carl von Ossietzky Ülikooli teadusgrupp, kelle katseloomaks olid punarinnad.

Cry4 kui magnetvälja tajumise seotud raku rolli osas andis lisakinnitust seegi, kui uuriti valgu sisaldust talvise rändeta kanade silmades, kus seda leidus märkimisväärselt vähem. Lisaks tuli välja, et vähemalt punarindades leidis rändehooaja alguses aset Cry4 valgu osakaalu kasv, mis oli eeldatavalt osa rännakuks ettevalmistusest. Saksa teadlaste uuringu tulemused avaldati ajakirjas Current Biology.

Kuigi tegemist on magnetväljade taju uuringus olulise edusammuga, rõhutavad teadlased mõistagi, et ammendavat seletust Cry4 veel ei paku ning teema vajab veel edasist ja lähemat uurimist.

Tagasi üles