Täna kolmkümmend aastat tagasi: Edgar Savisaar esitas idee luua Rahvarinne

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Edgar Savisaar Rahvarinde koosolekul Tallinna Tehnikaülikoolis

FOTO: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

13. aprilli 1988. aasta õhtuse «Mõtleme veel» saate teemaks oli kodanikualgatus Nõukogude Eestis, kuidas sellega hakkama saada, mida sellega teha ning kuidas lagunev impeerium saaks olla inimnäoline. Kuid sellest arutlusest koorus välja rahvaliikumine, millest sai üks iseseisvuse taastamise pante.

Idee esitas publikule Edgar Savisaar, tõstatades: «... Rahvarinde loomise küsimuse Perestroika toetuseks.» Sama öö jooksul töötati välja loodava Rahvarinde deklaratsioon. Rahvarinne kui organisatsiooni kuulutati välja siiski pärast suve, 1988. aasta oktoobris. 1. ja 2. oktoobrikuu päeval peeti Tallinna Linnahallise Rahvarinde asutamise kongress. Ülejäänu on, klišeelikult väljendudes, ajalugu.

Erinevatel andmetel hakkasid ideele järgnenud kevadel-suvel ametliku nimega Rahvarinde Perestroika Toetuseks liimeteks 200 000 eestimaalast.

Rahvarinne esimene suurem ettevõtmine oli allkirjade kogumine Nõukogude Liidu põhiseaduse muutmise vastu. Põhiseaduse muudatus oleks vähendanud NSVL’i liidumaade õigusi ning allutanud need konkreetsemalt keskvõimule Moskvast. Kokku koguti konstitutsiooni muutmise vastu 800 000 allkirja. Allkirjade kogumine leidis aset kohe pärast Rahvarinde ametliku loomist 1988. aasta novembris.

Balti kett

FOTO: Ain Protsin/Postimees/Scanpix

Sarnased liikumised tõstsid pead ka naaberriikides, Baltimaades. Lätis oli Rahvarinde vasteks Tautas Fronte ning Leedus Sājudis. Koos vennasliikumistega korraldati massidemonstratsioon Balti kett 23. augustil 1989. Meeleavaldusest võttis hinnanguliselt osa kaks miljonit inimest, mis moodustas tervelt veerandi tollasest kolme maa elanikkonnast. 600 kilomeetrit pikk inimrivi ühendas omavahel Baltimaade pealinnad. Balti kett korraldati märgiliselt Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval ning sellega nõuti ajaloolise lepingu salaprotokollide avaldamist. Balti kett on seni suurim massimeeleavaldus, mis üheski kolmest riigist korraldatud on.

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee reageeris demonstratsioonile ähvardavalt. Kolme päeva pärast Balti ketti kõlas üleliidulises uudistesaates Vremja järgmine avaldus: «23. augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla.»

Kuid sama aasta jõululaupäeval tunnistas Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress Molotov-Ribbentropi pakti, selle salaprotokolle ning nimetas need õigustühisteks. Sellega seati Nõukogude Liidu siseselt õiguslik alus Balti riikide taasiseseisvumiseks.

1990. aasta märtsi Ülemnõukogu valimised võitiski Rahvarinne. Ülemnõukogu 105 kohast sai endale 45 Rahvarinne ning valitsus moodustati Edgar Savisaare poolt suuresti Rahvarinde liikmetest. Seesama Ülemnõukogu koosseis võttis aasta hiljem 20. augustil vastu ka otsuse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise kohta.

Eestimaa laul

FOTO: Postimehe arhiiv

Rahvarinde esialgsed eesmärgid olid Eesti NSV suurem autonoomia Nõukogude Liidu koosseisus ning Isemajandav Eesti. Kuid peagi hakati taotlema täieliku riikliku iseseisvust. Rahvarinde liige, kunstnik Heinz Valk, hõikas tänaseks surematu staatuse saanud sõnad: «Ükskord me võidame niikuinii!» 11. septembril 1988. aastal. Veel ametliku vormita Rahvarinne oli sel päeval korraldanud spontaanse ürituse «Eestimaa Laul» Tallinna lauluväljakul, mil rahva ees Valk need sõnad kõlama pani.

Rahvarindest kasvas välja 1992. aastal asustatud Eesti Rahva-Keskerakond, mis tegutseb tänaseni riigitüüri juures Keskerakonnana. Olles saavutanud oma eesmärgi lõpetas Rahvarinne tegevuse 1993. aasta 13. novembril.

Rahvarinde üldprogrammis ning hartas olid kirjas järgmised põhimõtted:

  • Eestimaa rahvarinne (ERR) on Eesti NSV kodanike algatusel põhinev üldrahvalik liikumine uuenduskursi toetamiseks ja elluviimiseks Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kõikidel riigi ja ühiskonna aladel. ERR tegutseb progressi, humanismi, rahu ja desarmeerimise nimel, kogu Eestimaa rahva huve ning õigusi aluseks võttes.
  • ERR põhieesmärk on arendada rahva teadlikkust, poliitilist kultuuri ja kodanikualgatust ning luua demokraatiamehhanism, et aidata kaasa tegelikul rahvavõimul ja tasakaalustatud majandusel rajaneva ühiskonna loomisele, kus on tagatud kõik inimõigused.
  • Rahvarinne levitab eluhoiakut, mille aluseks on loodushoidliku ühiskonna idee. Selleks et ära hoida elukeskkonna globaalset hävingut, on vaja põhimõttelist murrangut tootva ja tarbiva inimese mõttelaadis.
  • Tuleb igati soodustada ressursisäästlike ja jäätmevabate tehnoloogiate evitamist ning mahepõllumajanduse arendamist.
  • Keskkonnakaitse nõuded tuleb vastavusse viia rahvusvahelise praktikaga. On vajalik luua tõhus süsteem keskkonnaseisundi jälgimiseks ja avalikustamiseks. Majandusprojektid tuleb allutada sõltumatule ökoloogisele ekspertiisile.
  • Majandustegevus, mis toob kaasa elukeskkonna ülenormatiivse saastamise, tuleb lõpetada.
  • Meie kohus on toetuda oma ajaloolise talurahvakultuuri aluseks olevale metsa-, põllu- ja mererahva aastatuhandete kogemusele.
Tagasi üles