Täna ajaloos 14.04: orjandusmeelne näitleja tappis USA presidendi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Handout / Reuters / Scanpix

1865 – näitleja John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA president Abraham Lincolni, kes suri järgmisel hommikul.

14. aprillil 1865 külastas president koos abikaasaga Washingtoni Fordi teatrit, kus etendus näitemäng «Meie Ameerika onupoeg » («Our American Cousin»). Näidendi kolmanda vaatuse ajal tulistas näitleja John Wilkes Booth presidenti pähe, haavates teda surmavalt. Lincoln viidi teatri vastas asuvasse majja, kus ta arstide hoole all teadvusele tulemata 15. aprilli hommikul kell 7.22 suri. Presidendi põrm sängitati Oak Ridge'i kalmistule kodulinnas Springfieldis.

Kuu aega varem, 17. märtsil, oli Booth oma kaasosalistega kavatsenud presidendi sõdurite kodu külastamisel röövida, kuid Lincolni plaanide muutumise tõttu oli see üritus ebaõnnestunud. Enamasti on Boothi ja tema kaaslasi peetud lõunaosariikide pooldajaks, kes maksid nii kätte kaotatud sõja eest, kuid nagu kõigi riigijuhtide mõrvade puhul on ka Linconi surmaga seotud mitmed alternatiivsed vandenõuteooriad. Üks neist väidab näiteks, et president mõrvati tema kaitseministri mahitusel, kuna Lincoln soovinud sõja lõppedes armee osatähtsust tunduvalt vähendada, loobudes karistusekspeditsioonidest lõunaosariikidesse.

President Lincoln on ameeriklaste seas üks armastatumaid presidente, võisteldes riigi asutaja George Washingtoniga. Paljude jaoks on ta märter, kes sümboliseerib ausust, otsekohesust, austust üksikisiku ja vähemuste õiguste vastu. Lõunaosariiklaste seas võib siiski sageli kohata ka vastupidist suhtumist, mille kohaselt oli tegu türanniga, kes röövis neilt vabaduse ja tõukas lõunaosariigid aastakümneid kestnud viletsusse.

14. aprilli sündmused Eestis:

1909 – algas Eesti Rahva Muuseumi tegevus

1927 – Kohtla-Järvel asutati spordiselts Võimula.

1992 – Pärnus algas 15. aprillini kestnud Eesti-Vene läbirääkimiste esimene voor. Eesti delegatsiooni juhtis Uno Veering.

1994 – Riigikogu vabastas ametist Eesti Raadio peadirektori Herkki Haldre, tuues põhjuseks riigikontrolli avastatud seaduserikkumised raadio rahaasjades.

1995 – Euroreformiminister Endel Lippmaa avaldas vastuseisu Eesti-Vene juulilepete ratifitseerimisele.

1996 – Eesti ja Läti «räimesõda» leidis lahenduse. Peaminister Tiit Vähi saavutas Läti kolleegi Andris Šķēlega Vilniuses esialgse kokkuleppe merepiiri kulgemise asjus. Eesti säilitas Ruhnu ümbruses 12 meremiilise territoriaalmere, lubades seal Läti laevadel 1. augustini kala püüda.

1998 – «Titanic» tõusis Eesti kõigi aegade suurima kassatuluga filmiks, vaadatavuselt jäi film kolmandale kohale.

1999 – Tapeti karatetreener ja Tallinna Keskturul korda pidada aidanud Jevgeni Bõkov.

2005 – Riigikogu võttis vastu seaduse, mis muutis jõululaupäeva riigipühaks.

Ja maailmas:

1629 – Susa rahuga lõppes sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.

1629 – sündis madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik Christiaan Huygens

1759 –suri saksa helilooja Georg Friedrich Händel,

1834 – Prantsuse armee surus maha vabariiklaste ülestõusu.

1862 – sündis vene poliitik Pjotr Stolõpin

1865 – näitleja John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA president Abraham Lincolni, kes suri järgmisel hommikul.

1890 – Ameerika Riikide Konverentsil Washingtonis pandi alus hilisemale Pan-Ameerika Liidule.

1900 – Prantsuse president Emile Loubet avas Pariisi maailmanäituse.

1912 – Kell 23.40 põrkas Atlandi ookeanil põrkas jäämäega kokku tollane maailma suurim laev, Briti laevakompanii White Star Lines reisiaurik RMS Titanic. Laev uppus 15. aprillil kell 2.20.

1934 – Prantsuse politsei avastas Barbizonis Lev Trotski salajase asukoha.

2003 – Inimese Genoomi Projekt: Inimgenoomi Sekveneerimise Konsortsium tegi avalduse, et inimese genoom on täielikult sekveneeritud

Tagasi üles