Täna ajaloos 16.04: sündis tummfilmi ajastu suurim staar Charlie Chaplin

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Charles Chaplin

FOTO: akg-images/Scanpix

1889 – Londonis sündis inglise filminäitleja ja režissöör Charles Spencer «Charlie» Chaplin

Chaplin sündis Charles Chaplin vanema ja Hannah Chaplini (sündinud Hannah Harriet Pedlingham Hill) teise pojana. Tal oli neli aastat vanem vend Sidney Chaplin. Mõlemad vanemad olid lauljad ja näitlejad. Isa oli alkohoolik ja jättis pere maha, kui Charlie oli kolmeaastane. Ta suri 1901 tsirroosi.

Charles Chaplin hakkas laval esinema juba pisikesena. Ta ei saanud head haridust ja ta ei õppinud muud ametit peale näitlemise. Charles'i koolitee Londoni lõunaosas oli kaootiline ja katkes sootuks pärast seda, kui isa pere hülgas ja ema hulluks läks.

USA-sse saabus ta esimest korda 1910 impressaario Fred Kamo trupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Kamot on nimetatud tordiga-näkku-nalja leiutajaks. 1912 naasis trupp Inglismaale, aga juba 5 kuud hiljem oktoobris sõitis teisele tuurile USA-sse ja 1913. aasta lõpul lahkus trupist, et hakata filminäitlejaks koomilistes lühifilmides.

Tema kuulsamate filmide hulka kuulusid näiteks «Kullapalavik» (1925), «Tsirkus» (1931), «Suurlinna tuled» (1931), «Moodsad ajad» (1936) ja «Suur diktaator» (1940).

16. aprilli sündmused Eestis:

1571 – Tallinna piiramine: venelased lõpetasid Tallinna esmakordse piiramise, mis oli alanud augustis 1570.

1831 – Tartus alustas tegevust Teaduslik Vestlusring.

1840 – avaldati talurahvakoolide juhtimise ja korraldamise seadus, mille 1839. aastal oli koostanud Liivimaa maapäev.

1932 – Eestis toimusid Eesti-Läti raskejõustiku maavõistlused, milles Eesti võitis tõstmises 5:0 ja maadluses 5:2.

1934 – Tallinna 1. jaoskonna rahukohtunik keelas lapualaste ajalehe Ajan Suunta toomise Eestisse kahe aasta kestel.

1937 – Vabariigi Valitsus otsustas seisma panna makseraskustesse sattunud Kunda alevivolikogu tegevuse.

1937 – Riigi Majandusnõukogu otsustas pooldada Eestisse välistööliste (peamiselt Poolast) toomist.

1940 – Tallinnas maeti näitleja Hugo Sutt.

1942 – Saksa teedeminister Julius Dorpmüller külastas Tallinna.

Ja maailmas:

1888 – Saksa Riik annekteeris Nauru.

1889 – sündis inglise filminäitleja ja režissöör Charlie Chaplin

1925 – Bulgaaria kommunistid korraldasid Nõukogude Liidu toetusel pommirünnaku Sofias Sveta Nedelja katedraalis. Hukkus üle 150 inimese, sealhulgas mitmed kõrged poliitikud ning sõjaväelased.

1945 – Nõukogude allveelaev laskis Läänemerel põhja Saksa laeva «Goya». Hukkus ligi 7000 põgenikku ja haavatud saksa sõjaväelast.

1970 – Riias avati Läti Punaste Küttide Muuseum, mille hoones tänapäeval asub Okupatsioonimuuseum.

Tagasi üles