Kuidas KGB väliseestlaste tagant luuras: mainekas teadlane ja aktivist oli Nõukogude agent (1)

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloo "ilu". Sovettidel oli komme ajalugu ilustada, mis aga teadaolevalt kunagi midagi ilusamaks ei muutnud. Kurioosselt retušeeritud fotol rühm USA eestlasi 1960. a
Eesti NSV üldlaulupeo ajal Tallinnas Toompealt linna vaatamas. Paremal VEKSA presiidiumi aseesimees Raoul Viies.
Ajaloo "ilu". Sovettidel oli komme ajalugu ilustada, mis aga teadaolevalt kunagi midagi ilusamaks ei muutnud. Kurioosselt retušeeritud fotol rühm USA eestlasi 1960. a Eesti NSV üldlaulupeo ajal Tallinnas Toompealt linna vaatamas. Paremal VEKSA presiidiumi aseesimees Raoul Viies. Foto: KAPO aastaraamat / Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Postimees avaldab esimese loo Nõukogude Liidu kasuks KGB välisluures töötanud eesti agentidest.

Möödunud nädalal avaldatud KaPo aastaraamatus on lisaks kaitsepolitsei viimase aasta saavutuste tutvustamisele ka peatükk, milles kirjeldatakse KGB tegevust välis-Eesti suunal – kuidas käis end Rootsis ja teistes riikides sisse seadnud kogukondadesse inflitreerumine ja nende kogukondade sees diversioonide loomine.

«Aastaraamatu ajaloo-osast saame tänavu pildi Nõukogude repressiivorganite tegevusest, millega üritati lõhestada kodu- ja väliseesti kogukondi, et kiirendada Eesti sovetiseerimist ning hoida elanikke kontrolli all,» kirjutab aastaraamatu ees-sõnas KAPO peadirektor Arnold Sinisalu.

KaPo loal avaldab Heureka selle nädala jooksul valiku ajaloo peatükis välja toodud lugudest. Järgnev on KaPo tõlge KGB tekstist. Tõlkes on teadlikult püütud säilitada KGB-le omast sõnavara.

Lugu agendist koodnimega «Skvortsov»

1955. aastal saadeti Rootsi ülesandega tungida sügavale eesti natsionalistlikesse organisatsioonidesse agent «Skvortsov» (tuvastatud kui keeleteadlane Juhan Tuldava 1922–2003. Rootsis elamise ajal kasutas nime Arthur Haman. Tema algne nimi oli Arthur Juhan Haman, mille vanemad enne sõda eestistasid). Kaheksa riigis viibitud aasta jooksul «Skvortsov» mitte ainult ei omandanud laia tuntust ja autoriteeti natsionalistlikes ringkondades, vaid tõusis rahvusvaheliste sidemetega suureks teadlaseks, Ameerika infoagentuuri mõjukaks, laiade luurevõimalustega kaastöötajaks.

Kodanliku Eesti diplomaadi poeg «Skvortsov» saadeti koos ema ja õega 1941. aasta juunis eriasumisele Kirovi oblastisse, kus kiitusega lõpetas pedagoogilise instituudi. 1944. aastal, sealsamas Kirovis, värvati ta riikliku julgeoleku organite poolt eesti natsionalistide töötlemiseks. 1949. aastal naasis «Skvortsov» Tallinnasse ja töötades vene keele õpetajana koolis, taastas sidemed endiste välisministeeriumi ametnike ja kohaliku intelligentsiga. Tema töö natsionalistlikult meelestatud isikute alal pälvib organite positiivse hinnangu.

«Skvortsov» ilmutas ennast kvalifitseeritud, poliitiliselt haritud ja kohusetundliku kaastöötajana, osates meisterlikult võita töötlusobjektide usalduse, ilmutades mõistlikku initsiatiivi ja hädavajalikku valvsust. Pärast põhjalikku ettevalmistust viidi «Skvortsov» 1955. aasta sügisel Soome kaudu Rootsi. Läbides edukalt Rootsi politseikontrolli, asus tööle Ameerika infoagentuuri Associated Press jaoskonda.

Aastaga lõpetas «Skvortsov» Stockholmi ülikooli, 1960. aastal sai teadlase kutse. Peatamata tööd agentuuris, viljeleb ta teaduslikku uurimistegevust, peab loenguid.

«Skvortsovi» positsioonide tugevnedes tõuseb emigrantlike organisatsioonide huvi tema vastu. Nad kaasavad ta ühiskondlikule tööle, valivad ühe juhtiva organisatsiooni Eestlaste Esindus Rootsis juhtkonda. Ta teeb koostööd emigrantliku pressiga, esineb ettekannete, loengutega.

1961. aasta kevadel tuuakse «Skvortsov» NSV Liitu edasiseks instrueerimiseks ja töötulemustest kokkuvõtete tegemiseks. Rootsi naastes jätkab «Skvortsov» oma positsioonide tugevdamist emigrantlikes ringkondades, hankides samas andmeid natsionalistide õõnestustöö, tema poolt tuvastatud eesti emigrantidest Rootsi, Ameerika ja Inglise agentide, riigi ja emigrantlike organisatsioonide olukorra kohta.

«Skvortsovi» tegevus ei saanud aga märkamata jääda Ameerika luurele. Ameeriklased, seades eesmärgiks värvata ta oma agendiks, viisid koos Rootsi eriteenistustega ellu mitmeid kombinatsioone, eesmärgiga kallutada ta koostööle. 1962. aasta alguses viis LKA (Luure Keskagentuur ehk CIA – toim.) ta näilisel ettekäändel USA-sse, kus ta sattus USA eriteenistuste tugevdatud läbitöötamise alla. Eesmärgiga saada nõusolek koostööks, kasutati tema peal kogu psühholoogilise mõjutamise kompleksi, sealhulgas šantaaž ja ähvardused, veenmine ja lubadused. Eesmärki saavutamata olid ameeriklased sunnitud «Skvortsovil» lubama naasta Rootsi, kus tema vastu organiseeriti ulatuslik laimu- ja hirmutuskampaania. Arvestades agendi ümber kujunenud olukorda otsustati «Skvortsov» kodumaale tagasi tuua.

Täites peaaegu kaheksa aasta jooksul välismaal Nõukogude luure ülesandeid, töötles «Skvortsov» talle omase järjekindlusega nõukogudevastaseid emigrantlikke keskusi ja nende pealikke. Peidikute ja postikanalite, raadio, aga ka isiklike kohtumiste teel Nõukogude luurajatega laekus temalt regulaarselt usaldusväärne ja tähtis luureinfo. Tema materjalide põhjal viidi ellu mitmed vastuluurelise iseloomuga meetmed, muu hulgas hoiti ära provokatsioon Helsingi rahvusvahelisel noorsoofestivalil.

Kust KaPo avaldatud tekstid pärinevad?

Eesti NSV KGB  osakond oli vastuluureosakond, mis allus NSV Liidu KGB Teisele Peavalitsusele. Neljanda osakonna töö sarnanes toona paljuski vastuluureosakonna tööga, jälgiti välisriikide luureagente, Saksa okupatsiooni kollaborante, asumiselt põgenenud inimesi jt. KGB agentuuri teemat on lähemalt käsitlenud ajaloolane Indrek Jürjo 1996. a ilmunud raamatus «Pagulus ja Nõukogude Eesti» (kordustrükk 2014).

Välisluurega tegeles Eesti NSV KGBs esimene osakond ja see oli allutatud vastavalt NSV Liidu KGB Esimesele Peavalitsusele. Välisluureosakonna aruanded Eesti arhiivides tervikuna säilinud ei ole. Mõningase ülevaate esimese osakonna tööst annab Eesti Rahvusarhiivis säilitatav Eesti NSV KGB välisluure toimikute kollektsioon, mis sisaldab dokumente aastatest 1924–1968. Omalaadse täiendusena sellele allikmaterjalile avaldame siinses aastaraamatus Eesti NSV KGB luureosakonna ajaloost jutustava artikli, mille autoriteks on märgitud KGB töötajad E. K. Gein ja A. K. Johanson. Artikkel ilmus 1985. a Moskvas NSV Liidu KGB Esimese Peavalitsuse instituudi trükises «NSV Liidu KGB territoriaalsete organite esimeste allüksuste ajaloo ülevaade. Kogumik nr 2. Leedu, Läti ja Eesti NSV esimeste (luure)allüksuste ajaloo ülevaade» ning kandis märget «salajane».

Oluline on meeles pidada, et tegu on ENSV KGB esimese osakonna moodustamise 40. aastapäevale pühendatud ja selle algusaegu heroiseeriva traditsioonilise KGB käsitlusega. Selles viidatakse küll ENSV KGB esimese osakonna arhiivitoimikutele, kuid esitatud andmed on valikulised, et mitte paljastada agentide nimesid, töömeetodeid ja operatsioonide üksikasju. Kui keegi oskab siin toodud sündmustele midagi lisada või teab analoogseid juhtumeid, siis palume sellest Kaitsepolitseiametile teatada.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles