NASA teadlane: esimene inimene Marsil olgu naine (4)

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
01.08.2013, United States of America, Florida, Merritt Island - Abbildung des Mars im Besucherkomplex des Kennedy Space Center. 00S130801D067CAROE.JPG GT [MODEL RELEASE: NOT APPLICABLE, PROPERTY RELEASE: NO (c) caro photo agency / Frank Sorge, http://www.caro-images.com, info@carofoto.pl - In case of using the picture for non-journalistic purposes, please contact the agency - the picture is subject to royalty!]
01.08.2013, United States of America, Florida, Merritt Island - Abbildung des Mars im Besucherkomplex des Kennedy Space Center. 00S130801D067CAROE.JPG GT [MODEL RELEASE: NOT APPLICABLE, PROPERTY RELEASE: NO (c) caro photo agency / Frank Sorge, http://www.caro-images.com, info@carofoto.pl - In case of using the picture for non-journalistic purposes, please contact the agency - the picture is subject to royalty!] Foto: Caro / Sorge/Caro / Sorge

Kuigi Valentina Tereškova kosmoselennust on möödas 55 aastat pole seni ühelgi taevakehal astunud naise jalg. Tosin inimest on küll Kuul kõndinud, kuid nad kõik on mehed. NASA teadlase Allison McIntyre'i meelest peaks soolise tasakaalu saavutamiseks esimene inimene Marsil olema naine, vahendab BBC.

McIntyre juhib Houstonis Texases Johnsoni Kosmosekeskuses astronautide treeningprogrammi. Olukord NASA's erineb tunduvalt kolmekümne aasta taguse ajaga, mil McIntyre kosmoseagentuuris oma karjääri alustas.

«Keskuse direktor on naine, mu endine osakonnajuhataja on naine, meil on naissoost astronaute. Kuid ikkagi pole naine käinud Kuul ja ma arvan, et esimene inimene Marsil peaks olema naine,» ütles McIntyre BBC'le.

McIntyre'i valduses on Johnsoni keskuse treeningalad, kus asuvad nii Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) moodulite koopiad kui ka katseversioonid teistest kosmosesõidukitest. Neis saavad tulevased astronaudid harjutada ning treenida olukordadeks, mis Maal vaevalt esinevad.

Johnsoni keskuse lennujuhi Emily Nelsoni meelest on naiste vähesuse astronautide seas muude põhjuste tõttu ka kitsaste aegade tulemus. «Me pole mõnda aega kedagi Kuule saatnud,» ütles ISS'i missioonil töötav Nelson.

Eelarved, nagu ikka, kipuvad olema liiga väikesed. Nelsoni sõnul oleks uus kosmiline võidujooks, nagu toimus külma sõja tingimustes, siiski rahastusmuredele halb lahendus. Nelsoni hinnangul on võistluses püstitatud eesmärgid lühiajalised ning -nägelikud. Inimeste haarde laiendamisel väljapoole koduplaneeti peab silmas pidama pikaealistust ning tõhusust. «Me oleme sellisest mõtlemisest edasi arenenud. Me ei pea enam võistlema nagu toona,» ütles Nelson.

Kavya Manyapu on üks NASA paljudest inseneridest kes kunagi soovib isegi kosmoses lennata. Praegu tegutseb ta Starliner kosmoselaeva välja töötamisega, mille eesmärgiks on viia astronaute ISS’ile. «See oleks vägev ning innustav, kui naine astuks esimese sammud Marsi pinnal... ma ei oleks kohe üldse selle vastu, et vabatahtlikuna seda ise teha,» ütles Manyapu.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles