Vanadelt papüürustelt leiti piibellike inimohverduste kirjeldused

FOTO: Rogers Fund, 1934/Public Domain

Egiptusest leitud iidsete papüürustekstide dešifreerinud panevad Piiblist tuntud lood sootuks süngemasse valgusesse, kirjutab LiveScience.

Papüürustekstid on dateeritud 1500 aasta vanuseks ning need avastati vaarao Senusret Esimese püramiidi lähistelt juba 1934. aastal. Seni ei olnud keegi aga selle sisu lahti «muukinud». Tekstide kirjutamise ajal oli Egiptuses levinuimaks religiooniks kristlus, tekst ise on aga kirjutatud kopti keeles, mis on muistse egiptuse keele viimane, juba kreeka tähestikus kirjutatud ning tugevate kreeka keele mõjudega faas.

Muu hulgas on tõenäoselt palveteks mõeldud maagilises tekstis mainitud mitmeid Piiblist tuntud nimesid.

«Seti Jumal, Abrahami Jumal, Iisaku Jumal, Jakobi Jumal, Israeli Jumal jälgivad neid, kes kannatavad. Mis on minu sõna, see saagu teoks,» seisab näiteks ühes papüüruse osas.

«Allugu mulle kõik õhus olevad hinged,» küsib aga üks teine lõik Jumalalt.

Mitmes tekstilõigus nimetatakse Jumalat veel ka «selleks, kes valitseb Mõrvarite Mäe üle». See fraas viitab tõenäoselt Moosese esimesele raamatule, milles Jumal käsib Abrahamil tappa Moria mäel oma poeg Iisak. Teatavasti sekkus Jumal Moosese esimese raamatu kohaselt viimasel hetkel Iisaku ohverdamisesse viimasel hetkel. Avastatud papüüruse kohaselt näib aga, et ohverdamine viidi siiski lõpuni. Iisaku tapmist toetavad seejuures ka mitmed teised iidsed tekstid.

«Tegelik ohverdus näib olevat muistses kirjanduses üsnagi laialt levinud,» tunnistas ka teksti dešifreerimises osalenud Oxfordi Ülikooli klassikalise filoloogia teadur Michael Zellmann-Rohrer. Oma tööd kirjeldava teadusartikli avaldas ta maailma vanimas Vana-Egiptuse uuringutele spetsialiseeruvas teadusajakirjas  Zeitschrift für Ägyptische Sprache unt Altertumskunde.

Antud tekst on tõenäoselt koopia, originaal võis olla ka näiteks raamatu kujul. Käekirja järgi võib arvata, et selle kopeerimises pidi osalema vähemalt kaks, võib-olla ka kolm inimest. Lisaks näib, et ümberkirjutajad ei olnud professionaalsed kirjutajad.

Viiteid Uuele Testamendile on tekstis vähe, pigem tuuakse välja seiku Vana Testamendist. Lisaks kasutatakse selles mitmeid termineid ja nimesid, mida seostatakse ennekõike iraani hellenistlikust juutlusest välja kasvanud gnostitsismiga. Selle autorid olid tõenäoselt kristlased, kes kasutasid ära ka judaistlikke, pärimuslikke ja gnostitsistlikke traditsioone.

Populaarne

Tagasi üles