Ökoloogid: Suure Vallrahu olukord on halvem kui me arvata võisime

Korallide massiline suremine ehk pleekimine kahandab oluliselt Suure Vallrahu liigirikkust

FOTO: Greg Torda/AFP/Scanpix

2016. aasta kevadel Austraaliat laastanud kuumalaine põhjustas korallidele suuremat kahju kui seni arvata võis. Soojenev merevesi hävitab õrna ökoloogilist tasakaalu mida korallid oma eluks vajavad. Rahud pleegivad massiliselt, ütleb aastate pikkune uurimistöö.

Teadusajakirjas Nature avaldatud uurimuse kohaselt olid esialgsed hinnangud kuumalaine mõjudest liiga tagasihoidlikud ning Suur Vallrahu kandis palju suuremaid kannatusi. Tunamullusest pleekimisest pole Austraalia kirderannikul asuv tuhandeid kilomeetreid pikk Suur Vallrahu tänaseni täielikult taastunud. Suur Vallrahu on selle kehva olukorra illustratsioon, sama seis vaevab ka teisi liigirikkaid korallrahusid.

Korallrahudele mõjub kuumus halvasti kahest küljest. Otseselt liiga kuum keskkond lihtsalt tapab korallid ära. Aga ka väiksem soojenemine mõjub neile kurjasti. Liiga soojas vees lahkuvad korallide juurest ja seejärel hukkuvad väikesed vetikad mida kutsutakse zooksantellideks. See vetikate perekond elab sümbioosis mitmete teiste mereasukatega, ka korallidega. Nad varustavad koralle fotosünteesi teel energiaga ning zooksantellide kadudes jäävad korallid sellest allikast ilma. Pikas perspektiivis tähendab zooksantellide puudumine korallide hukku.

«Kui me ei suuda kliimamuutust ohjata ning üleilmne kesmine temperatuur tõuseb üle 2 kraadi, siis me jääme lihtsalt ilma hüvedest, mida korallid sadadele miljonitele inimestele pakuvad,» ütles uuringu autor Terry Hughes Nature’ile.

Hughes’i juhitud töörühm uuris põhjalikult 2300 kilomeetrit pika Suure Vallrahu pärast 2016. aasta kevadist kuumalainet. Seejärel kordasid nad lennukitelt-helikopteritelt tehtud vaatlusi kaheksa kuud hiljem. Hughes ja tema kolleegid avastasid, et surnud on isegi veel suurem osa korallidest, seda eriti Suure Vallrahu põhjaosas. Seda just korallide eluks vajalike vetikate vähenemise tõttu.

Suure Vallrahu osades, mis ka pärast kuumalainet taastusid, muutus liigiline tasakaal. Kiiresti kasvavate koralliliikide asemel tulid aeglasemad ning vastupidavamad. Kuid see on halb rahude ainulaadsele liigirikkusele. Kiiresti kasvavad koralliliigid kasvavad keerukates kujudes, mis pakuvad elupaika paljudele mereloomadele. Aeglasemate liikide kuju ei suuda neile pakkuda vajaliku kodu.

Kahjuks on probleem globaalset laadi ning selle vastu ei aita vaid kohalikud meetmed. Üleilmse kliima soojenedes võib oodata, et kuumalained muutuvad ühe sagedamaks. Seni on täheldatud vaid kolme üleilmset korallide pleekimise juhtumit, aastatel 1998, 2002 ja 2016. Kuigi korallrahud võivad neist ka taastuda, vähendavad säärased juhtumid nende liigirikkust tunduvalt.

Kuna üleilmne merede temperatuur sõltub kogu maailma kliimast ning mitte vaid kohalikest teguritest, siis ongi raske midagi ette võtta. «Tulevik, milles on olemas korallrahud, nende mitmekesisus ning kõik hüved, mida need inimestele pakuvad, on võimalik vaid siis kui süsiniku paiskamist tugevalt vähendatakse,» ütles Nick Graham, mereökoloog Lancasteri ülikoolist.

Populaarne

Tagasi üles