Prügi on kõikjal - Arktika merejääst leiti rekordkoguses mikroplasti

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimisalus Polarstern Põhja-Jäämeres.
Uurimisalus Polarstern Põhja-Jäämeres. Foto: Alfred Wegeneri Instituut / SWNS.com / Scanpix

Saksa teadlased tuvastasid jäätunud mereveest võetud proovidest kaks kuni kolm korda rohkem mikroplasti, kui on teada senistest uuringutest.

Kokku tuvastati merejääst 17 eri tüüpi plasti. Kui praegu on need veel jäässe talletatud, siis võib eeldada, et soojeneva kliima tingimustes sulab see ühel hetkel siiski ära ja jõuab tagasi vette. Mida see elusloodusele kaasa toob, võib praegu vaid oletada, kirjutab BBC.

Mikroplasti all peetakse silmas plastmassitükke läbimõõduga alla viie millimeetri, mis on ohtlikud, kuna jõuavad tihtipeale filtreerimise teel toituvate loomade toidulauale ning sealt omakorda ka toiduahelasse. Suur osa sellistest osakestest jõuab mereökosüsteemidesse suuremate plastitükkide loodusliku lagunemise teel, lisaks aga ka näiteks erinevatest kosmeetikatoodetest, sünteetilistest materjalidest riiete pesemisveest ja ka autorehvide kulumise tagajärjel.

Uuringut juhtinud Alfred Wegeneri Instituudi teadlase Ilka Peekeni kinnitusel oli enam kui pool leitud plastitükkidest piisavalt suur, et jõuda loomade seedekulglatesse.

«Keegi ei saa öelda täpselt, kui kahjulikud need pisikesed plastmassitükid mere-elustikule või lõppude lõpuks ka inimestele on,» sedastas Peeken BBC uudistele antud intervjuus.

Peeken ja kolleegid kogusid uuringus kasutatud proovid viiest erinevast Arktika ookeani piirkonnast 2014. aasta kevadel ja 2015. aasta sügisel toimunud ekspeditsioonide käigus, millele järgnes kogutu laboratooriumis uurimine. Väikseimad leitud osakesed olid vaid 11 mikromeetrise läbimõõduga – kuus korda õhemad kui inimese juuksekarv.

Leitud materjalide seas olid muu hulgas kilekottides kasutatavad polüetüleen ja polüpropüleen, lsiaks aga ka värvid, nailon, polüester ja sigareti filtrites kasutatud polüetüleen atsetaat. Suur osa sellest kõigest võis jõuad Arktikasse hoovuste abil Vaikse Ookeani suurest prügilaigust, ülejäänu aga kalalaevade värvidest ja võrkudest.

Kala- ja kaubalaevade seos on eriti muret tekitav, kuna seoses kliimasoojenemisega on Põhja-Jäämerest kujunemas aina olulisem kaubandustee – jäävabaks sulavatele mere-aladele jõuab aina enam kauba-, aga ka kalalaevu.

Briti Antarktikateenistuse merejää uurija Jeremy Wilkinson kirjeldas Peekeni ja kolleegide uuringut kui murrangulist sammu, mis näitab esimest korda veenvalt, et mikroplasti osakesed on nüüdseks jõudnud kõikidesse maailmamere nurkadesse. Kaitstud ei ole enam ükski piirkond.

Hinnanguliselt jõuab maailmamerre aastas umbes kaheksa miljonit tonni plastmassi.

Peekeni ja kolleegide uuring ilmus teadusajakirjas Nature Communications.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles