Avastus: inimese eellased olid kõvad meresõitjad

Nii neandertallane kui varajane nüüdisinimene olid Vahemere ääres kõvad meremehed

FOTO: Oberhaeuser/Caro/Scanpix

Kivajast pärinevad arheoloogilised leiud üle kogu Euraasia kinnitavad, et tõenäoliselt seilas inimene või mõni meie eellane-sugulane maailma meredel ammu enne seniseid hinnanguid. Kuidas teisiti jõudsid iidsed kivist tööriistad kaugetele saartele, egas pronksiaegsed meremehed ajast ja arust tehnoloogiat kaasa ei kandnud.

Senilevinud arvamuse järgi ei võtnud inimesed pikemaid merereise ette enne pronksiaega. Seetõttu on skeptikud jäänud äraootavale seisukohale, kuidas kaugetele saartele kiviaegsed riistad jõudsid. Üheks seletuseks on pakutud, et need saared pidid muiste sääraselt maaga ühendatud olema, et varajane Homo sapiens või mõni teine inimliik sai jala neile rännata. Kuid üha kasvav tõendikogum välistab selle seletuse, vahendab Science.

Palju on kiviaegseid leide tehtud Vahemerel, muude hulgas Kreeta ja Naxose saartel. Neist kahest on kindlasti teada, et isegi 130 000 aastat tagasi oli tegemist merega eraldatud paikadega. Nõnda vanad on ka Kreetal leitud acheuuli tehnikas valmistatud kivist tööriistad. Seega pidi Homo sapiens või Homo neanderthalensis, kes mõlemad seda tehnikat viljelesid, saartele rändama üle vee.

Paratamatult on tõendid eelajalooliste seilajate kohta kaudsed, kuna peamine laevaehitusmaterjal oli ajahambale pureda jäänud puit. Vanim teadaolev veesõiduk pärineb tunduvalt hilisemast ajast, see on kõigest 10 000 aastat vana. Tõendid vanimatest purjedest pärinevad veel hiljemast ajast, kuni 4 500 aasta tagusest Egiptusest.

Vastupidiselt Austraalia asustamist puudutavatele teooriatele näitavad need leiud pigem sihipärast seilamist. Varajased inimesed võtsid meelega ette pikki merereise, et jõuda uutele maadele. Peleponnesose poolsaart ümbritsevatel saartelt on leitud trobikonnas artefakte, mis võisid kunagi kuuluda neandertallastele. Naxos oli arvatavasti ka siis merega ümbritsetud kui viimasel jääajal globaalne merepinna tase oli tunduvalt madalam kui täna.

Naxoselt leitud tööriistad kuuluvad omaduste järgi nõndanimetatud Mousteri riistade hulka ehk kolmandasse suurde kivitööriistade tehnoloogiasse.

Mitmel pool pole muistsete saarte staatus merega eraldatud maalappidena nõnda kindel kui Naxosel ja Kreetal, seega on avastusi teinud arheoloogid veel äraootaval seisukohal. Võrreldes saartelt leitud tööriistu mandri jagudega ning analüüsides tehnikate erinevaid arenguid võib ka sellele küsimusele vastuse leida.

Populaarne

Tagasi üles