Video: rahvas, kes kasutab suhtlemiseks kõnet matkivat trummimängu

Bora hõimu liige mängimas traditsioonilist Manguare trummi.

FOTO: Gaiamedia / Aexcram

Amazonase vihmametsas elavad Bora rahvad kasutavad üle pika maa suhtlemiseks ebatavalist trummidel põhinevat kommunikatsioonimeetodit.

Kui tavaline inimkõne võib soodsate tingimuste puhul kuulda olla maksimaalselt 200 meetri kauguselt, siis vihmametsas elav 1500st inimesest koosnev Bora põlisrahvas on leiutanud oma džunglit mööda hajali paiknevate külade vahel side pidamiseks hoopis leidlikuma viisi. Nende inimkõnet matkiv trummimäng võimaldab neil nimelt üksteisega «rääkida», olles samas üksteisest mitme kilomeetri kaugusel, kirjutab Newsweek.

Kuigi erinevaid sõnumite pikkade vahemaade taha saatmise süsteeme on teadagi teistelt põlisrahvastelt. Klassikalisteks näideteks võib pidada näiteks Põhja-Ameerika indiaanihõimude, vanade hiinlaste ja kreeklaste kasutatud suitsusignaale. Borad on aga suutnud trummirütmidesse «kirjutada» kogu oma keele. Oma värskes uuringus näitavad saksa teadlased nüüd, et lisaks keele sõnalisele sisule suudavad nad edasi anda aga ka keele rütme ja kõlalisi muutusi.

Telekommunikatsioonitrummidena kasutavad borad spetsiaalseid manguaré trumme, mis koosnevad kahest seest tühjaks õõnestatud palgist, millest üks on paksem, teine õhem. Kokku suudavad sellised trummid toota nelja erinevat helisagedust, mida kasutatakse lisaks muule ka traditsiooniliste pidustuste ja rituaalide läbi viimiseks. Kuna trummide tekitatud heli läbistab edukalt ka bora külasid ümbritsevat vihmametsa, kasutatakse neid aga ka kõiksuguste sõnumite edastamiseks.

«Näiteks kasutatakse manguaré’d, et esitada kaugel olevatele inimestele millegi kohale toomise soove, et neid enda juurde kutsuda, et teavitada teisi mittealkohoolste jookide joomise võistluste tulemustest või ka külaliste saabumisest,» kirjeldas trummide rolli Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi endine lingvist Frank Seifart.

Sellises kommunikatsioonis lähevad kasutusse ainult kaks olemasolevat tooni ning iga edastatud löök vastab bora keele silbile. Keskmiselt koosnevad niimoodi edastatavad sõnumid 15 sõnast ja 60 trummilöögist. Seejuures on sõnade eristamiseks eriti oluline löökide rütm – iga löökide vahele jäetud paus kannab endas infot selle kohta, kuidas sõna kõlama peaks.

Kui kunagi oli bora trummikeel selge kõigile hõimu meestele, siis tänaseks on nii see kui ka nende emakeel taandumas ja asendumas hispaania keelega.

Seifarti ja kolleegide uuring ilmus teadusajakirjas Royal Society Open Science.

Tagasi üles
Back