Video: astronoomid avastasid kogu Universumi suurima objekti

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku nägemus muistsest kaugest galaktikaparvest SPT2349-56. 14 galaktikat, mis siin koonduvad, võivad edasiste vaatluste põhjal lisa saada
Kunstniku nägemus muistsest kaugest galaktikaparvest SPT2349-56. 14 galaktikat, mis siin koonduvad, võivad edasiste vaatluste põhjal lisa saada Foto: M. Kommesser/AFP/Scanpix

Kogu vaadeldava Universumi suurim objekt asub meist väga kaugel nii ajas kui ruumis. Kasutades mõningaid võimsamaid observatooriume tuvastasid astronoomid 14 galaktikat mis üksteise embusesse kihutavad.

Astronoomilise traditsiooni kohaselt väheütleva nime SPT2349-56 pälvinud galaktikaparv on arvatavasti kõige suurem objekt vaadeldavas maailmaruumis. Kuna ta asub nõnda kaugel meist siis on see ka ülimalt vana, sellelt parvelt meie jõudnud valgus pärineb 12,4 miljardi aasta tagusest ajast, vahendab The Guardian.

SPT2349-56 tabati vormumise hetkel, mis iseenesest on juba märkimisväärne vaatlus, ütles töö kaasautor Scott Chapman The Guardianile. Kuid parve erakordne vanus annab mõista, et astronoomide senised arusaamad kosmiliste struktuuride kohta võivad olla ekslikud.

Seniste teadmiste kohasel võtab suurte objektide moodustamine kauem aega kui väikeste. Kuid tabades nõnda hiiglasliku galaktikaparve nõnda kaugest minevikust peavad astronoomid oma mõtteid selles asjus kohandama. Ilmselt toimus varajases Universumis muidki protsesse kui vaid tumeaine ning tavalise mateeria järk-järguline koondumine, et moodustada tähed-galaktikad.

Arvutisimulatsioonid näitavad, et tänaseks on see galaktikate kokkupõrge kogunenud üheks ainsaks ülisuureks kogumiks mida võib õigustatult pidada universumi suurimaks struktuuriks. Sääraseid objekte ei leidu meiekandi ilmaruumis ning nende eksootikast võivad astronoomid saada aimu noore Universumi iseärasusest.

Ajakirjas Nature ilmunud teadustöö ei võta spekuleerida, millised kosmilised jõud säärase haruldase struktuuri lõi. Küll aga võib selle põhjalt arvata, et senised teadmised tähtede ja galaktikate tekkimisest on veel puudulikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles