Siberi tootemisamba näiliselt võimatu vanus paneb arheoloogid kukalt kratsima

20. sajandi algusest pärinev joonistus Šigiri kujust

FOTO: V. J. Tolmachev/Wikimedia Commons

11 600 aastat vana tootemisammas Jekaterinburgi lähistel võib oli üks vanimaid säilinuid monumentaalseid kunstiteoseid maailmas. Kindlasti on tegemist vanima puitskulptuuriga.

Jekaterinburgi linna lähistelt kaevasid kullaotsijad selle kuju välja juba 19. sajandi lõpus. Ainsast lehisetüvest voolitud viis meetrit pikk skulptuur on eri ajaloolaste hinnangul peetud kas 3000 kuni 10 000 aasta vanaks. Selgub, et mida sügavamalt samba sisemusest proove võtta, seda vanemaks osutub kogu struktuur, vahendab Science.

Ajakirjas Antiquity avaldatud uurimuse autorite sõnul on segaduse põhjustajaks konserveerimispraktikad. Ilmselt on välja kaevamisest peale Šigiri kujuna tuntud sammast erinevate ainetega proovitud säilitada aga korrektne dokumenteerimine on jäänud vajaka.

FOTO: Vladislav Falšimovonetšik/Wikimedia Commons

Uusi proove analüüsinud Mihhail Žilin Venemaa Teaduste Akadeemiast, arvas, et tootemi näol võis tegemist olla deemoneid või metsavaime kujutava märgisega. Samuti võivad siksakilised mustrid tootemil viidata keelatud alale, mis võis olla rituaalsetel või reaalsetel kaalutlustel ohtlik.

Uued proovid, millega Žilini juhitud rühm on 2014. aastast tööd teinud, võeti samba südamikust. Raadiosüsinikmeetodil hinnatud proovide vanuseks määrati 11 600 aastat, mida toetab ka tootemsamba lähedalt leitud sarvest voolitud teadmata funktsiooniga eseme vanus.

Ligi 12 000 aastat tagasi viimase jääaja lõpul ei saanud Siberis elanud rahvad olla põllupidajad või karjakasvatajad, kuigi just sellel põhjusel on mitmed ajaloolased kahelnud tootemi kõrges eas. Laialt on levinud arusaam, et enne paikse eluviisi omandamist ei valmistanud inimene monumentaalset kunsti. Küttide-korilaste kunstipraktika pidi jääma koopamaalingute tasemele.

Sellele on vastu rääkinud Türgist leitud kiviskulptuurid mis meenutavad Šigiri kuju vorme ning on enam-vähem sama vanad. Šigiri kuju dateerimisele toetudes saavad ajaloolased ja arheoloogid suurema kindlusega väita, et ka küttide-korilaste hulgas oli levinud keerukas rituaalne kunst.

Tootemi ea kindlaks määranud Žilin kavatseb naaseda Šigirisse, et sealseid soid põhjalikumalt uurida. Ta loodab kuju vorminud rahvast põhjalikumalt uurida. Seni on Jekaterinburgi lähistelt leitud sadu luust nuge ning teravikke, samuti loomapeadega kaunistatud sarvi. Leidude hulgas oli ka kivist valmistatud tahumiskirveid. Kirveste leid näib viitavat, et Šigiri kandi rahvas oli tisleritöös osav ning toetab ka teooriat, et tootemisamba valmistasid kütid-korilased.

Tagasi üles
Back