Püssid, batsillid ja puud: lõviosa gorilladest elab väljapool kaitsealasid ohtliku elu

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gorilla Berliini loomaaias. Peaaegu kõik maailma loomaaedades elavad gorillal kuuluvad tasamaagorillade alamliigi hulka
Gorilla Berliini loomaaias. Peaaegu kõik maailma loomaaedades elavad gorillal kuuluvad tasamaagorillade alamliigi hulka Foto: John Macdougall / AFP / Scanpix

Tasandikugorillad on kõige arvukam gorillade alamliik. Kuid neidki ohustab küttimine, haigused ning eluruumi hävitamine. Ulatusliku uuringu kohaselt elab maailmas rohkem tasandikugorillasid kui seni arvati, ent enamus loomadest on pesa teinud väljapool kaitstud alasid.

Suurimad gorillade ohustajad on salakütid, ebola ning eluruumi hävitamine ehk metsade raiumine. Viimase kümne aasta jooksul läbi viidud uurimistöö avaldati see nädal ajakirjas Science Advances. Töö autorite hinnangul vajavad inimahvide populatsioonid senisest tunduvalt suuremat tähelepanu ning hoolt, vahendab BBC.

Teadlased, eesotsas Samantha Strindbergiga, võtsid vaatluse alla ka tšeegošimpansi, Kesk-Aafrikas levinud tavašimpansi alamliigi. Nii tasamaagorillat kui tšeegošimpansi leidus ekvatoriaalses Lääne-Aafrikas rohkem kui senised hinnangud mõista andsid, vastavalt 361 900 gorillat ja 128 700 šimpansi.

Strindbergi töörühm arvutas välja ka tasamaagorillade arvukuse igaaastase languse: 2,7 protsenti vahemikus 2005 kuni 2013. Mõlemad liigid on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punases nimekirjas. Tasamaagorillad on punase nimekirja järgi äärmiselt ohustatud ning tšeegošimpansid on ohustatud liikide hulgas.

Teadustöö pealkirjas mainitud püssid, batsillid ja puud illustreerivad nii šimpansite kui gorillade arvukuse peamiseid mõjutajad. Püsside all peetakse silmas küttimist, mida looduskaitsjate hinnangul peaks palju tugevamalt kontrollima. Kuna ligi 80 protsenti tasamaagorilladest ning tšeegošimpansitest elab väljapool kaitsealasid, on salaküttidel loomi tappa kaunis lihtne.

Ahve mõjutab tugevalt ka ebolaviirus, mis neis nagu inimesteski põhjustab surmatõbe. Kuid mõlemat liiki ohustab tuntavalt ka eluruumi kahanemine. Siinkohal mängib jälle rolli tõik, et lõviosa loomadest elab väljapool kaitsealasid ning seega on nende kodumetsade raiumisel palju vähem piiranguid.

On kindel, et gorillade ja šimpansite kaitsmiseks on vaja suuri töid ette võtta, sest senine kurss ei ole enam tõhus ja jätkusuutlik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles