Uuring: neandertallastele sai saatuslikuks nende väiksem vaimne võimekus

  • Esimene neandertallaste aju rekonstruktsioon näitab inimese aju arengut.
  • Nüüdisinimesele tõi edu suurem vaimne võimekus ja keeleoskus.
  • Neandertallased olid arenenumate visuaalsete oskustega.

Neandertallase näo rekonstruktsioon.

FOTO: Nikola Solic / Reuters / Scanpix

Jaapani teadlaste uudne uurimismeetod võimaldab esimest korda võrrelda varase inimese ja neandertallaste aju struktuuri. Tuleb välja, et inimese pealejäämise põhjus võib olla suurenenud vaimne võimekus.

Tellijale

Jaapani teadlaste uudne uurimismeetod võimaldab esimest korda võrrelda varase inimese ja neandertallaste aju struktuuri. Tuleb välja, et inimese pealejäämise põhjus võib olla suurenenud vaimne võimekus.

Praegu on Homo sapiens ainus elusolev inimliik maamunal, kuid veel kuni 40 000 aastat tagasi jagasime maid mitme lähisugulasega: Florese saarel Homo floriensis’ega, Siberis Denisova inimesega ning Euroopas vast kuulsaima sugulase Homo neanderthalensis’e ehk neandertallastega.

Viimastega elasime isegi pikka aega koos ning geeniuuringud on kinnitanud sedagi, et kaks inimliiki ristusid omavahel ja kõigis Aafrikast väljaspool elavates nüüdisinimestes on alles kübeke neandertallaste geene.

Seetõttu esitavad paljud teadlased küsimuse, miks me ikkagi üksi maailma domineerima oleme jäänud. Olid ju neandertallased meist tugevamad ja tõenäoselt ka vähem külmakartlikud.

Mitmed uuringud on osutanud ühe võimalusena vaimsele võimekusele. Jaapani teadlaste ainulaadne ajustruktuuriuuring näitabki nüüd, et varase Homo sapiens’i ja neandertallaste ajud oli vägagi erinevad, eriti selle õppimise, mälu ja keeleoskusega seostatavad piirkonnad.

Populaarne

Tagasi üles