TÄNA AJALOOS ⟩ Ungari viimase kommunistliku juhi jäänused kadusid mõistatuslikult

Lisaks Kádári põrmule oli varastatud ka urn tema abikaasa tuhaga. Lähedusest leiti ka sõnum «Mõrvarid ja reeturid ei tohi pühas mullas puhata 1956-2006».

Pärast Teise maailmasõja pöörasusi tõusis Kadar esmakordselt võimule 1954. aastal Ungari Töörahvapartei Budapesti 13. Rajooni ja 1955. aastal Pesti Piirkonnakomitee esimese sekretärina. 25. oktoobril 1956 valiti Kádár Ungari Sotsialistliku Töörahvapartei Keskkomitee esimeseks sekretäriks. Alates 30. oktoobrist oli ta ka riigiminister Imre Nagy'i teises valitsuses.

Seejärel aga lahkus Kádár koos Ferenc Münnichiga Nõukogude diplomaatide abil 1. novembril Ungarist Nõukogude Liitu. Ta veenis Nõukogude juhtkonda, et Ungaris on «kontrrevolutsiooni» tõttu olukord kontrolli alt väljunud ning vajalik on välisabi. 4. novembril toimus Nõukogude interventsioon Ungari ülestõusu mahasurumiseks. 7. novembril saabus Kádár tagasi Budapesti ning järgmise päeva hommikul teatas ta võimu üleminekust tema poolt juhitava Ungari Revolutsioonilise Tööliste ja Talupoegade Valitsuse kätte. 1956–1958 ja 1961–1965 oli ta ka Ungari Rahvavabariigi Ministrite Nõukogu esimees ning 1958–1961 riigiminister. János Kádár suutis oma võimuperioodi jooksul läbi viia mitmed majandusreformid, mille tulemusel Ungaris elatustase märgatavalt tõusis. János Kádár jäi parteijuhi ametikohale kuni 22. maini 1988, mil ta halveneva tervise tõttu ametist tagasi astus.

2. mai sündmused Eestis:

1906 – Venemaa keiser kinnitas Riiginõukogu otsuse, mis puudutas Balti kubermangude erakoolide õppekeelt. Selle otsuse järgi võis erakoolides õppetöö toimuda eesti, läti või saksa keeles.

1926 – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaajooksus, mille võitis neljandat korda järjest Heinrich Paal.

1934 – Tallinna-Haapsalu rahukogus algas Isak Citroni ja Konstantin Wachmanni protsess.

1938 – prantsuse kirjanik Jules Romain saabus Tartusse.

1939 – Tallinna saabus sionistide juht Vladimir Jablotinsky.

1986 – Haapsalus hakati taastama lossikirikut.

1999 – valimistel lüüa saanud Koonderakond valis esimeheks Andrus Ööveli.

Ja maailmas:

1368 – Hansa laevastik vallutas Taani-Hansa sõjas Kopenhaageni ning hävitas linna.

1519 – suri itaalia kunstnik, skulptor, insener ja arhitekt Leonardo da Vinci.

1536 – Inglismaa kuninganna Anne Boleyn saadeti vangistusse Londoni Towerisse, kus tal hiljem pea maha raiuti.

1668 – Devolutsioonisõda: sõlmiti Esimene Aacheni rahu.

1729 – suri vene keisrinna Katariina II.

1800 – William Nicholson ja Johann Ritter lagundasid elektrivoolu abil esmakordselt vee vesinikuks ja hapnikuks. Seda meetodit hakkas Michael Faraday hiljem nimetama elektrolüüsiks.

1945 – Teine maailmasõda: Berliini sõjakomandant kindral Helmuth Weidling kirjutas alla talle allunud vägede kapitulatsioonile. Sellega lõppes Berliini lahing.

1975 – sündis inglise jalgpallur David Beckham

1994 –Poolas sõitis transpordikompanii PKS buss teelt välja vastu puud. Õnnetus tõi kaasa 32 inimese hukkumise.

2001 – endine Ku Klux Klani liige Thomas Blanton mõisteti eluks ajaks vangi 1963. aastal Alabama osariigis Birminghamis korraldatud kirikuplahvatuse eest, milles hukkus neli neegritüdrukut.

2007 – Ungari pealinna Budapesti kalmistul avastati riigi viimase kommunistliku juhi János Kádári põrmu kadumine. Lisaks Kádári põrmule oli varastatud ka urn tema abikaasa tuhaga.

2008 – Kuubas jõustus seadusemuudatus, millega tühistati seni eraisikutele kehtinud keeld personaalarvutite omamiseks.

2011 – Ameerika Ühendriikide väed tapsid Pakistanis Abbottabadi lähedal asuvas majas Usāmah ibn Lādini ja matsid tema surnukeha merre.