Paradigmamuutus: inimene elas Filipiinidel juba 700 000 aastat tagasi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Inimese tööriistade jälgi kandvad 700 000 aastat vanad ninasarvikukondid

FOTO: Thomas Ingicco/AFP/Scanpix

Teadlased leidsid Filipiinidelt inimese lihunikutöö jälgi, tapeti ning nahka pisteti terve ninasarvik. Hämmastav on looma luude vanus, ta suri ammu enne tänapäevase inimese esile kerkimist, lausa 700 000 aastat tagasi.

Nii ammu tagasi ei olnud maailm ega meie ellased Homo sapiens'ist undki näinud. Arvatatavasti viitavad ninasarvikuluud meie sugulasele Homo erectus'ele. Nõndanimetatud püstine inimene oli esimene inimese liikidest kes Aafrika kodumaadelt välja rändas. Ninasarviku veristamine näib viitavat, et nad jõudsid kaunis kiiresti kaunis kaugele, vahendab Science.

Ühtegi H. erectus'e luud või ka muid jälgi siiski ninasarvikuga koos ei leitud. Küll katavad looma konte selged märgid kivist tööriistade kasutamisest. Kuna eelnev teaduslik konsensus on väitnud, et Filipiini saartele jõudsid inimesed vaid 100 000 aastat tagasi, siis kui ninasarviku luid on korrektselt tõlgendatud, on tegemist olulise paradigmamuutusega.

Ajakirjas Nature kirjeldatud leid asetub teatavasse poleemikasse Florese saarelt Indoneesiast pärineva inimese vanema sugulasega, Homo floresiensis’ega. H. floresiensis oli väheldane, lapsesuurune inimliik, mille suured jalad ja lühidus on toonud neile hüüdniime kääbik, viitena kirjandusklassik J.R.R. Tolkieni teostele.

Pole mingeid tõendeid, et ninasarvikutapjad olid kuidagi seotud H. floriesiensis’ega, olles viimaste eellased. Samuti ei olda kindlad, mil viisi H. erectus mööda Kagu-Aasia saari ringi rändas. Kas inimese viis saartele õnnetus või sihipärane seilamine? Mõlemad võivad tõeseks osutuda, kuigi H. erectus’t uuriv Susan Antón ütles Science’ile, et vaevalt nõnda pikka aega tagasi säärase eesmärgistatud merereisidega tegutseti. Inimesed võis Kagu-Aasia saartele viia tormid ning ujuvsaarte iseseisev triivimine.

Tagasi üles