Avastus: eurooplased pärisid koos suurema külmakindlusega ka migreenid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Caro / Conradi / Scanpix

Aafrikast Euroopasse rännanud varastes inimestes arenes koos madalama külmatundlikkusega välja ka nn migreenigeen, näitasid saksa teadlased.

Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni WHO statistikale on migreenid maailmas inimestes enim nõtrust esile kutsuvate haiguste pingereas kuuenda kohal. Migreenihoo käes kannatajaid ei vaeva tihtipeale vaid peavalud, vaid ka nägemishäired, iiveldus, peapööritused ja kõrgnenud valgustundlikkus. Üksinda Saksamaal kannatab selle käes igapäevaselt ligi miljon inimest, USAs keskmiselt 13 protsenti elanikkonnast, kirjutab Deutsche Welle.

Huvitaval kombel on migreenide esinemine aga oluliselt harvem Aafrikas ja Aasias. See teadmine koos teistegi uuringutulemustega on migreene uurinud teadlasi juba ammu veennud, et migreenide näol peab tegemist olema päriliku haigusega. Saksa teadlaste värske uuring näitab aga, et migreenide põhjus võib peituda juba kogu inimkonna varasemas ajaloos.

Nimelt on juba varasemad uuringud näidanud, et migreeni tekkega on seotud spetsiifilised geneetilised mustrid geenis nimega TRPM8, mille peamiseks funktsiooniks on aga kodeerida külma- ja ka näiteks mentooli jahutava mõju tunnetust.

TRPM8 ja migreeni vaheliste seoste kindlaks tegemiseks analüüsisid Max Plancki Instituudi evolutsioonigeneetikud Felix-Michael Key juhtimisel Leipzigi linna elanike geeniandmeid. Tuli välja, et teatud mutatsioonid selles geenis olid selgelt seotud inimeste päritolu, täpsemini nende päritolumaa laiuskraadidega. Näiteks esines seda mutatsiooni vaid viiel protsendil nigeeria päritoluga inimestel, soomlastel oli seda aga koguni 88 protsendil.

Genoomiandmete analüüsi abil oli võimalik vaadata kümneid tuhandeid aastaid ajas tagasi ning leitud seosed klappisid ka hüpoteesiga – mida kaugemale Põhja poole inimesed rändasid, seda enam hakkas looduslik valik soosima külmale vastupidavust soosivat geenimutatsiooni. Paraku kaasnes sellega aga ka migreenide sageduse kasv.

«Tavaliselt, kui näeme mõnes populatsioonis mõne kindla sagedusega esinevat nähtust, siis esineb see ka teistes populatsioonides suuresti samasuguse sagedusega. Siin näeme aga pea 80-protsendist nihet ja see on juba väga ebatavaline,» ütles Key.

Migreenide ja külmatundlikkuse täpset geneetilist seost ei oska teadlased aga veel välja tuua. Oletatakse küll, et tegemist võib olla funktsioonide kattumisega, aga sellega järeldused ka piirduvad.

Mõistagi on migreenil lisaks pärilikule komponendile ka mitmeid teisi põhjuseid nagu elustiili valikud ja muu. Geneetilise mõju parem tundmine võib aga osutuda oluliseks selle vaeguse ravis ning ravimite väljatöötamises.

Key ja kolleegide uuring ilmus teadusajakirjas PLOS Genetics.

Tagasi üles