/nginx/o/2018/05/08/7831338t1hab5b.jpg)
Keskkonnaagentuuris on valminud kompleksne ülevaade Tartu linna keskkonnaseisundist, mille järgi on Emajões muret tekitavalt palju ohtlikke aineid, sealhulgas ka juba 1970. aastal keelatud putukamürki DDT.
Ohtlike ainete sisaldus Emajões on murettekitav, leiti isegi ammu keelatud DDTd (3)
8. mai 2018, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjalikus uurimuses on antud hinnang neljale suuremale valdkonnale: veele, jäätmetele, välisõhu kvaliteedile ning elurikkusele ja looduskaitse temaatikale. Selles on toodud esile, et Tartu ja selle ümbruse elanikel ja ettevõtetel on eriline vastutus Ida-Eesti tuiksoone Emajõe veekeskkonna kvaliteedi ja sellega seotud luhaökosüsteemide säilimise eest.
Uhke võib olla Eesti pikima siseveekogude veetasemete vaatlusrea üle, mis Emajõe puhul ulatub aastasse 1867, kuid muret tekitav on ohtlike ainete sisaldus Emajões. Uuring näitas erinevate keemiliste taimekaitsevahendite rekordit ja normide ületamisi. Leiti isegi DDTd – putukamürki, mis on keelatud juba 1970. aastatest. Keemilised taimekaitsevahendid ja põllumajanduslike toitainete sisalduse suurenemine allavoolu ning valuvaigistite ja hormoonravimite jääkide leiud Emajõest viitavad, et kuigi praegu pole ohtlike ainete mõju vee-elustikule veel märgatav, tuleb halvema ennetamiseks meetmed kiiresti tarvitusele võtta.
Ülevaate üks peamisi koostajaid, keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Madli Linder märkis, et töö tegid keskkonnaagentuuri spetsialistid keskkonnaagentuuri omal algatusel ehk tööd ei tellinud Tartu linn. Ülevaate koostamist alustati ligi aasta tagasi.
Ülevaatest nähtub, et Tartu on roheline keskkonnateadlike inimestega linn, millele viitab kas või elurikkuse andmebaasi kantud väga suur hulk loodusvaatlusi. «Aga selle hoidmisel on igal linnakodanikul tõesti suur vastutus, alustades n-ö igaühe looduskaitsest oma aias (vältides pestitsiide, mitte kasvatades ohtikke võõrliike) kuni selleni, et hoida küttekolded korras, vähendamaks kütmisest tulenevat õhusaastet, millega on linnas aeg-ajalt probleeme,» lausus spetsialist.
Linder rõhutas, et kindlasti ei ole kõnealune töö teadusuuring, vaid olemasolevate (seire)andmete koondülevaade. Kuna eesmärk ei olnud analüüsida Tartu külje alla kavandatava tselluloositehase võimalikke mõjusid, siis selle kohta uuringust põhjapanevaid järeldusi teha ei saa.
Tartu linna keskkonnaülevaade on kõigile huvilistele leitav Tartu linna kodulehelt (valdkonnad/heakord ja keskkond/keskkonnaseisund) või otselingilt SIIT.