Alan Turingi ainus bioloogia-alane teadustöö võib tuua odava puhta vee

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Alan Turing

FOTO: Handout / AFP / Scanpix

Hiina teadlaste loodud eksperimentaalne veefilter on võimeline puhastama vett soolast kuni kolm korda kiiremini kui tavapärased filtrid ning kasutab selleks informaatika esiisa bioloogiateooriat.

Tõenäoselt võib Alan Turingit pidada 20. sajandi suurimaks matemaatikuks. Kui mitte suurimaks, siis kindlasti üheks olulisematest. Kuivõrd tema saavutuste hulka kuuluvad nii Teise ilmasõja aegne saksa koodide murdmine, arvutite tööpõhimõtte leiutamine kui ka tehisintellekti testi välja mõtlemine, on ka tema järgi nimetatud Turingi auhinnad erialateadlaste seas tuntud kui «arvutiteaduse Nobel».

Suuremate saavutuste kõrval on küllaltki vähetuntud tõsiasi, et oma elu viimastel aastatel (homoseksualismi tõttu keemiaravile suunatud Alan Turing sooritas 1954. aastal enesetapu) töötas ta hoopis matemaatilise bioloogia vallal ning kirjeldas oma hüpoteesi bioloogiliste mustrite tekkest ka teadusartiklis «The Chemical Basis of Morphogenesis». Selles kirjeldab ta muu hulgas ka nn Fibonacci arvude esinemist taimede struktuurides kui ka muud. Matemaatilise bioloogia vallas on siiski tegemist teedrajavate töödega.

Oma artiklis kirjeldas Turing ülipeente, vaid mõnekümne nanomeetri paksuste osakeste vastastikmõjusid rakumembraanis, mis võimaldavad tekkida tervetel koestruktuuridel. Samas on sedalaadi protsesside toimimine elusrakkudes jätkuvalt küsitav.

Nüüd, enam kui 60 aastat pärast Turingi surma, on grupp hiina teadlasi jõudnud nii kaugele, et on rakendanud tema loodud bioloogiliste struktuuride valemid uudsesse tehnoloogilisse lahendusse – veefiltrisse, mille abil on võimalik vett soolast puhastada kolm korda kiiremini kui senised tehnoloogiad seda võimaldavad, kirjutab Nature.

Tõsi, tegemist on vaid eksperimentaalse tööga, kuid tulemuseks oli poorne räbu, mille sees võib elektronmikroskoobi all näha nn Turingi struktuure. Kogu töö viidi läbi ennekõike Turingi struktuuride uurimiseks, soolafiltreerimise võimekus tuli teadlastele pigem üllatusena. Nagu ütles Nature’le Lõuna-Korea Hanyangi Ülikooli membraaniteadlane Ho Bum Park, on loodud süsteemi eeliseks selle kiudude torujas kuju, mis suurendab selle eripinda.

Teadlaste katsetes suutis selline moodustis vähendada kergelt soolase lahuse söögisoola kogust pea poole võrra. Lisaks suutis ta veest eemaldada ka teisi soolasid nagu magneesiumkloriidi (üle 90 protsendi) ja magneesiumsulfaati (pea 99 protsenti).

Hetkel on muidugi tegemist alles prototüübiga, kuid arvestades üle maailma kasvavat joogivee vajadust, on nõudlus sellise tehnoloogia järele kindlasti olemas. Teadlaste hinnangul on selle põhiline tulevane rakendus siiski riimvee ja tööstuse reovee puhastamisel.

Tagasi üles