Uuring: hobuse kodustas seni lihtsakoeliseks ja vähetähtsaks peetud ürghõim

Hobused. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Valeri Matõtsin/TASS/Scanpix

Esimese suure transpordirevolutsiooni alusepanijateks oli Kesk-Aasia võrdlemisi vähetuntud Botai stepihõim, selgub värskest DNA-uuringust.

Ajakirjas Science ilmunud uuringus heidab grupp teadlasi eesotsas Kopenhaageni ja Cambridge’i Ülikoolides tegutseva geneetiku Eske Willersleviga valgust 5500 kuni 3500 aastat tagasi Kesk-Aasias elanud hõimude põlvnemispuule. Üks uuritud hõimudest on ajalookirjanduses tuntud kui Jamna või aukhaudade kultuurina ning selle mõjud ulatusid omal ajal nende esialgselt asualalt Ida-Euroopa stepis mitmele poole kogu Euraasia stepivööndis ning mõjutasid oma edasiarenduse ehk nöörkeraamika kultuuriga ka Eestit.

Mitmed senised ajalookäsitlused on oletanud, et tõenäoselt oli aukhaudade kultuuri nõnda eduka levimise põhjuseks nende läbi viidud murrang inimajaloos ehk hobuste kodustamine. Hilisemas ajaloos kujunes hobune kõigi stepirahvaste jaoks asendamatuks pühaks loomaks, kuid ilma neljajalgsete kandjateta olid inimesed selles piirkonnas võrdlemisi abitud. Willerslevi ja kolleegide uuring paneb aukhaudade kaevajate hobuse esmakodustaja-staatuse aga kahtluse alla, kirjutab Science.

Nimelt pärinevad esimesed selged hobuse kodustamise asitõendid 3700-3100 eKr Kasahstanis elanud Botai kultuuri küttide-korilaste leiukohtadest – teada on nii hobusepiima jääkidega savipotte kui ka päistest tingitud kulumismärkidega hambaid.

Kuivõrd tegemist oli aga võrdlemisi väikese ja isoleeritud grupiga, on teadlased seni oletanud, et tõenäoselt võttis Botai kultuur hobuste kasutamise oskus siiski oma Jamna kultuuri kandnud naabritelt üle. Nimelt on teada, et Jamna kultuuris oli lammaste ja kitsede kasvatus tolleks ajaks juba levinud ning kultuur levis kiiresti idasse ja läände ning andsid oma panuse nende teele jäänud rahvaste geenidesse ja kultuuri. Nendega seostatavaid geenimarkereid on nimelt leitud nii Euroopast, Kesk-Aasiast kui ka Lõuna-Aasiast ning tõenäoselt on nende «teene» ka indoeuroopa keelte üle Euraasia mandri laiali kandmine.

Oma uuringus võtsid Willerslev ja kolleegid vaatluse alla 74 ürgselt euraaslaselt pärinevat vana DNA proovi, kelle seas oli nii Jamna, Botai kui ka teiste tollaste kultuuride esindajaid. Üllataval kombel ei leitud Botai kultuuriga seotud DNA-proovidest aga jälgegi Jamna mõjust. See aga viitab võimalusele, et need kütid-korilased pidid ikkagi ise hobuste kodustamise peale tulema.

«Rahva jaoks, keda oleme seni pidanud küllaltki lihtsakoeliseks, on see väga oluline saavutus,» kommenteeris avastust Willerslev ise.Ka uuringuga mitte seotud California Berkeley Ülikooli geneetiku Priya Moorjani sõnul on tegemist väga põneva artikliga.

Tulemused klapivad ka viimasel ajal ilmunud hobuste vana DNA uuringutega, mis näitavad, et Botai kultuuris kodustatud hobused ei olnud maailma «vallutanud» ratsudega seotud. Kuna ka hobuste matmisega seotud rituaalid on kahes kultuuris üsnagi erinevad, võib järelikult oletada, et aset leidis kaks erinevat kodustamist. See tähendab aga omakorda, et Botai kultuur ei olnud sugugi nii isoleeritud, kui seni arvatud on.

Samas on selge, et Jamna kultuur oskas uue transpordiviisi hüvesid oluliselt paremini ära kasutada, levides kulutulena oma algkodust tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Loe ka neid

Tagasi üles