Vanade roomlaste tekitatud saaste on näha ka Gröönimaa liustikes

Teadustöö kaasautor Monica Arienzo

FOTO: SWNS.com/Scanpix

Muistse Rooma riigi majanduslikud saladused on peidus üllatavas kohas, Gröönimaa jääs. Sadu ja tuhandeid aastaid vanad jääkihid peegeldavad fenomenaalse täpsusega antiikaja Euroopa kaevanduste ja majanduse aktiivsust.

Lahendus seisneb pliis ja hõbedas. Vahemere valitsejate, alguses foiniiklaste ja hiljem roomlaste, majandus ja rahandus toetusid hõbedale, mida peamiselt kaevandati Ibeeria poolsaarelt. Kuid hõbeda kaevandamisega koos toodi maapõuest välja ka suurtes kogustes pliid. Märgatav osa pliist sattus ka atmosfääri ning ladestus Gröönimaa jääs, vahendab Science.

Interdistsiplinaarse töövõiduna mõjuv teadustöö kaasas majandusloolasi, hüdrolooge, kliimateadlasi, arheolooge ning andis haruldaselt põhjaliku pilgu Rooma riigi aegse Euroopa metallurgia ajaloole. Teadlased võtsid proove Gröönimaal 400 kilomeetri suuruselt alalt, puurides vahemikus 1100 eKr. kuni 800 pKr moodustunud sügavatesse jääkihtidesse. Proovid sulatati kiht-kihi haaval veeks ning analüüsiti nende koostist, peamiselt pliiga saastumise määra.

Jää sealpool polaarjoont võib vastu pidada aastatuhandeid ja kauemgi ning pakub seeläbi vaadet kaugesse minevikku. Plii määr sulavees kasvas samaaegselt foiniiklaste kolooniate rajamisega, seejärel suurenes veelgi Rooma vabariigi algusega ning jõudis tippu esimesel ja teisel sajandil, nõndanimetatu Pax Romana ehk Rooma rahu perioodil keisririigi algusaegadel. See lükkab ümber senised väiksema ulatusega jääuuringud, mis näisid viitavat, et Rooma riigi majanduslik kõrgpunkt leidis aset vabariigi ajal.

Jääs salvestusid äärmise täpsusega ka lühikesed majandusliku allakäigu perioodid, mil kaevandati vähem hõbedat ja õhku sattus vähem pliid. Aastal 165 pKr. tabas impeeriumi Antoninuse katkuna tuntud tõbi, mis vältas vähemalt 15 aastat. Antoninuse katku näol oli tõenäoliselt tegemist rõugetega. Nendele aastatele vastavad jääkihid sisaldasid tunduvalt vähem pliid. Marcus Aureliuse, kelle liignime järgi seda epideemiat ka nimetatakse, valitsemisajal puhkenud tõbi märkis Pax Romana aegse tööstuslik-majandusliku kõrghetke lõppu ning samaväärsele tasemel tõusis pliisaaste Gröönimaa jääs pooltuhat aastat hiljem, ütles töö kaasautor arheoloog Andrew Wilson Oxfordi ülikoolist.

Gröönimaa jääs salvestus ka nõndamimetatud kolmanda sajandi kriis ehk Cyprianuse epideemia. Ka sel juhul täheldasid teadlased arvestatavat langust pliisaaste määras. Enneolematu põhjalikkusega läbi viidud uurimus demonstreerib nii teadlaskonnale kui üldsusele, et Arktiline jää on suurepärane nähtus, mille abil uurida ajalugu.

Teadustöö ilmus Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes.

Tagasi üles