Inimese väikese ajuga sugulane ei pruukinud olla üldsegi tuhm tümikas. Homo naledi kolpade põhjal tehtud analüüsid näitavad, et nende ajude struktuur ja kuju oli vaatamata väikesele gabariidile väga sarnane tänapäevase inimese kesknärvisüsteemiga.
Inimeste ajud rikuvad reegleid: suurem ei ole tingimata targem
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
15. mai 2018, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
H. naledi avastati vaid viie aasta eest. Olgu ta meie suguvend või eellane, keegi täpselt ei tea, oli ta varajase Homo sapiens'i kaasaegne inimkonna hällis Aafrikas. Alates H. Naledi avastamisest on inimeste põlvnemist uurinud teadlase segadusse ajanud tema ülimalt väike kolp kui seda võrrelda nii tema kaasaegsete kui tänapäevaste H. sapiens'i pealuudega. H. naledi aju oli ligi kahe kolmandiku võrra väiksem.
Kuidas suutis H. naledi pidada olelusvõitluses vastu suurema ajuga ning seetõttu ka ilmselt arukama H. sapiens'iga? Viie osalise H. naledi kolba põhjal loodud arvutimudelid annavad aru, et tõenäoliselt ei olnud meie vana sugulane märkimisväärselt tuhmima mõistusega. Lõuna-Aafrikast Dinaledi kambrina tuntud koopast leitud kolbad pidi kuuluma üpris arukatele sellidele.
Tuleb välja, et aju võimsuse taga ei seisne selle suurus, vaid keerukamad struktuurielemendid, mis koostöös võivad ka väikesest ajust teha tõhusa protsessori. H. naledi kolbad kannavad endal tunnuseid arenenud otsmikusagarast, eriti selle vasemast küljest. Töö kaasautor Shawn Hurst ütles teates: «Veel on vara spekuleerimaks H. naledi keelekasutuse või suhtlemise üle, aga tänapäeva inimestel toetub keel just aju sellele piirkonnale.» Nii H. naledi kui tänase inimese koljud kannavad tunnistust, et ajupoolkerad on omavahel nihkes, pahem natuke eespool paremast.
H. naledi jagab suurt otsmikusagarat ka teiste iidsete inimestega, Homo erectus’e ja Homo habilis’ega ning säärane on ka kääbikuteks tituleeritud väikeseajuliste Homo floresiensis’e aju. See on üks tähtsamaid vahesid inimese ja inimahvide ajude vahel. Viimastel on lisaks väiksemale otsmikusagarale ka suurem osa ajukoorest pühendatud nägemise protsesseerimiseks.
Näib, et H. naledi lükkab ümber senise inimese arenguloo eelduse, et toimus katkematu areng suuremate ajude poole. H. naledi, kes elas Aafrikas üle 200 000 aasta tagasi, suutis varajase tänapäeva inimesega võistelda ka palju väiksema ajuga. Ei loe suurus, loeb, mida inimene oma ajuga teeb.
Teadustöö ilmus Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes.