Teadlased avastasid kõige kiiremini kasvava musta augu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Must auk. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Mark A. Garlick / AFP / Scanpix

Avastatud kosmiline õgija neelab kahe päevaga Päikese jagu materjali.

Nii nagu mitmed hiljutised avastused Universumi ja Linnutee galaktika kohta, nii on ka austraalia teadlaste avastatud meeletu hooga kasvav must auk võimalik tänu Euroopa Kosmoseagentuuri Gaia kosmoseteleskoobi hiljutisele teisele andmeväljastusele, kirjutab space.com.

Avastatud musta augu kogumassiks hindavad teadlased koguni 20 miljardit Päikese massi ning iga miljoni aastaga kasvab ta ühe protsendi jagu. Kui see võib tunduda vähe, siis tegelikkuses põhjustab kiirgus koguni intensiivset kiirgust, mis teeb ta paljudest tähtedestki tugevama valgusega taevakehaks.

«See must auk kasvab nii kiiresti, et tema äärealadel tekib neelduvate gaaside vahel tugev hõõrdumine, mis omakorda tekitab kõrgeid temperatuure ja kiirgust. Nii helendabki must auk tuhandeid kordi eredamalt kui terve galaktika,» teatas uuringu juhtivautor Austraalia Riikliku Ülikooli astronoom Christian Wolf pressiteate vahendusel. Kui see must auk asuks aga Linnutee keskmes, paistaks ta Maalt vaadatuna öötaevas heledam kui Kuu ning selle valguses ei oleks suuremat osa tähti üldse näha.

Kõigele lisaks on suurem osa musta augu kiirgusest UV- ja röntgenkiirguse spektrites. Juhul, kui see Maale lähemal asuks, võiks tugev kiirguskoormus hakata mõjutama ka kogu planeedi asustatavust.

Kuidas avastatud supermassiivne must auk nii suur olla saab, on teadlaste jaoks jätkuvalt mõistatus. Nüüd algavad aga veelgi suuremate monstrumite otsingud, kuna sedalaadi musti auke uurides on võimalik teha järeldusi Universumi algusaja ja võib-olla ka tekkimisviisi kohta.

Wolfi ja kolleegide uuring ilmus Austraalia Astronoomiaseltsi väljaandes.

Tagasi üles