Sisalike saladuslik roheline veri on segase evolutsiooni tunnus

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prasinohaema prehensicauda on rohevereline sisalik kellel peale vere on ka keel biliverdiiniga värvitud
Prasinohaema prehensicauda on rohevereline sisalik kellel peale vere on ka keel biliverdiiniga värvitud Foto: Reuters/ScanPix

Roheline veri arenes Uus-Guinea sisalikel välja lausa neljal eri korral. Vere tavatu värvi põhjustab pigment, mis inimestele ja paljudele teistele loomadele on mürgine.

Taksonoomilisse perekonda Prasinohaema kuuluvad skingid on loomamaailmas haruldased, sest nende verd, keeli ja teisigi organeid värvib pigment biliverdiin ehk sapiroheline. Skinkide veres leidub seda kuni 200 korda rohkem kui on inimesele surmav annus. Biliverdiini rohkus põhjustab inimeses kollatõbe ning vaid 50 mikromooli ainet vereliitri kohta on inimesele surmav, vahendab Science News.

Selle skinkide perekonna teaduslik nimetus tähendabki roheverelisi ning see teeb perekonna kuus liiki sisuliselt ainulaadseks. Rohekat verd on täheldatud vaid paari kalaliigi, kahepaikse ning putuka juures ning neilgi on biliverdiini kogused organismis tunduvalt madalamad.

Bioloog Christopher Austin avaldas oma ja kolleegide töö ajakirjas Science Adavances. Nad uurisid rohevereliste sisalike DNA'd ning selgus, et biliverdiini rohkus ei arenenud välja ühe ainsa evolutsioonilise sammuna. Sisalike pärilikkusainest selgus, et biliverdiini rohkus hakkas arenema neljal erineval evolutsioonilisel juhtumil. Nende protsesside tulemusena tekkisid täiesti omanäolised loomad, kellel veri nõnda rohekas, et hemoglobiini puna selle alla mattub.

Austin loodab biliverdiini rohkust uurides välja selgitada, kuidas toimivad sappi tootmist mõjutavad tõved inimestel ja ka teistel loomadel.

Miks Uus-Guinea skinkidel rohelist verd vaja on, ei ole teada. Austin teoritiseeris, et ehk teeb biliverdiini rohkus loomade söömise kiskjatele vastumeelseks. Mõeldud, tehtud, Austin pistis ise kinni mitu sisalikku ning söötis neid ka kohalikele lindudele ning madudele. Midagi halba ei juhtunud ei bioloogiga ega ka katseloomadega, Austin võrdles sisalike maiku pettumust valmistava sushiga. Tõik, et roheline veri arenes välja mitmel eri juhul peaks aga näitama, et millekski see kasulik oli või on biliverdiini suur tootmine mõne muu kasuliku kohastumuse kõrvalprodukt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles