Raadiosüsinikmeetod näitab, et Lähis-Idas ratsutati eeslite seljas ammu enne kui hobused sinnakanti jõudsid.
Lähis-Idas ratsutati ammu enne hobuse kodustamist
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
17. mai 2018, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
4700 aastat tagasi liikus karavan Egiptusest läbi Iisraeli, suunaga Tell Es-Safi ehk Gath’i linna. Rännaku käigus ehitati teadmata põhjusel väike savihoone, tapeti noor eesel ning maeti hoone vundamendi alla. Arheoloogid arvavad, et loom ohverdati tagamaks hoone püsimine. Aastal 2008 välja kaevatud leiu puhul on iseäralik, et eesli tagumised hambad olid muljutud viisil, mis viitab suuliste kasutamisele. Tänapäevastel ratsaloomadel on suuliste kasutamise tõttu samasugused kulutused hambumusel, vahendab Science.
Ajakirjas Public Library of Science avaldatud värske uurimuse käigus kasutasid teadlased raadiosüsinikmeetodit, et tuvastada arheoloogilise leiu täpset vanust. Samast kihis eesliskeletiga leitud asitõendite järgi pidi loom elama umbes 2700. aastal eKr. Seega umbes 1000 aastat enne kui sinnakanti üldse hobune jõudis pidi kohalikel inimestel ratsutamine juba selge olema.
Välja kaevatud eesli näol on tegemist esimese asitõendiga ratsutamisest Lähis-Idas ning üldse vanima tõendiga eesli seljas ratsutamisest. Eelnevalt oli leitud kodustatud eeslite jäänuseid, kelle hammastel sääraseid suulistele omaseid märke ei olnud. Arvatavasti kasutati neid eesleid koormaloomadena. Ilmselt asendus hobuse saabumisega Kesk-Aasia stepist eeslid kiiremate ja suuremate loomadega ning eeslid omandasid rolli, mis neil tänapäevalgi üle maailma on.