Hiina astus esimese sammu Kuu tagakülje esmakülastuseks

Apollo 16 astronautide tehtud foto Kuu tagaküljest, millel on paista ka meile muidu mitte nähtavad meteoriidikraatrid.

FOTO: NASA / Vikipeedia / Avalik omand

Eile kõrgele Maa orbiidile saadetud sidesatelliit on vaid osa suuremast missioonist, mille eesmärgiks on sooritada Kuu tagaküljel esimene maandumine ning uurida lähemalt selle seni teadmata maastikku.

Õhkutõus toimus Eesti aja järgi veidi pärast keskööd Xinchangi kosmodroomilt kaguosas. Hang Lihua sõnul on tegemist olulise sammuga Hiina teel saamaks esimeseks kosmoseriigiks, kes maandab oma kosmoseaparaadi Kuu seni suuresti uurimata tagaküljel, kirjutab Reuters.

«Harakasilla» ehk hiina keeles Queqiao nime kandev satelliit suundub nüüd koguni 455 000 kilomeetri kaugusele kõrgele Maa orbiidile. Varem ei ole keegi kommunikatsioonisatelliite nii kaugele saatnud. Kord kohale jõudnud, saab Quieqiao peamiseks ülesandeks vahendada käesoleva aasta lõpus Kuu tagaküljele saadetava Chang’e maanduri saadetavat infot Maale.

Hiina on viimastel aastatel kiirendanud uut kosmosevõidujooksu ning üritab end tõestada juhtiva kosmoseriigina USA ja Venemaa kõrval. Riiklike kavade kohaselt peaks tugeva kosmoseriigi staatus olema saavutatud aastaks 2030.

Lisaks Kuu tagakülje teaduslikule uurimisele seisab hiinlastel ees ka oma kosmosejaama avamine, kuna USA on keeldunud neil praegu tegutseva Rahvusvahelise Kosmosejaama pardal tegutseda.

Samas tekitab Hiina kosmosetehnoloogia arendamine paljudes muremõtteid, kuna kahtlustatakse varjatud motiive nagu kosmoseruumi üle kontrolli hõivamist või pikemas perspektiivis ka sõjalise varustuse orbiidile saatmist.

Kuu tagumine külg

Kuigi Kuu pöörleb oma telje nagu Maagi, ei ole see meile nähtav, kuna kahe kera pöörlemised on omavahel niimoodi ajastatud, et Maa poole on kogu aeg vaid üks Kuu külg. Seetõttu on aja jooksul tekkinud ka märkimisväärseid erinevusi meile nähtava Kuu pinna ja tema tagakülje vahel. Kui öötaevase vaadates paistab hulgaliselt suuri tasandikke, mida tuntakse Kuu meredena, siis tagaküljel võib näha pigem hiiglaslikke meteoriidikraatreid. Muu hulgas asub seal ka üks Päikesesüsteemi suuremaid, Lõunapoolkera-Aitkeni kraater.

Kuigi inglise keeles on Kuu tagakülg tuntud ennekõike pimeda küljena, ei ole seal tihtipeale päevavalgusega sugugi probleeme. Pigem viitab «pimedaks» kutsumine tagakülje suhtelisele tundmatusele.

Populaarne

Tagasi üles