Hiiglaslik uuring: elurikkusele aluse pannud ajalooline plahvatus oli pigem nagu sisisemine

Fossiilid

FOTO: A. Daley

Pea kõigile täna hulkraksetele skeletiga loomadele aluse pannud nn Kambriumi plahvatus 540 miljonit aastat tagasi võis olla murrangulise arengu asemel pigem sammsammuline protsess.

Tegemist on märkimisväärse sündmusega Maa geoloogilises ajaloos – vaid mõne miljoni aastaga arenesid välja kõigi tänapäevalgi olulisemad loomariigi hõimkonnad sipelgatest trilobiitide ja ämblikest koorikloomadeni. Kuna 40 miljonit aastat on geoloogilises ajaskaalas vägagi lühikene periood, ongi elurikkuse kiiret kasvu hakatud nimetama Kambriumi plahvatuseks, teatasid Oxfordi Ülikooli teadlased.

Oxfordi ja Lauseanne’i ülikoolide teadlaste värskest uuringust selgub aga, et muutus ei pruukinud olla sugugi nii revolutsiooniline kui seni arvati. Nimelt võtsid teadlased ette seni kõigi aegade põhjalikema varaste loomade fossiilide analüüsi. Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud artiklis näitavadki nad nüüd, et elurikkuse kasv toimus siiski mitmekümne miljoni aasta jooksul varases Kambriumis vahemikus 540 kuni 500 miljonit aastat tagasi.

Lisaks 540 miljonit aastat tagasi toimunud plahvatuse teooriale heidab avastus kinda ka konkureerivale teooriale, mille kohaselt oli areng siiski aeglasem, kuid toimus vahemikus 650-600 miljonit aastat tagasi. Heal juhul võib uuest hinnangust kujuneda omamoodi sild kahe võistleva käsitluse vahel.

«Igat tüüpi fossiilsed tõendid on oma moodi piiratud ja ebatäiuslikud, aga kui neid koos käsitleda, võime saada üpriski tervikliku pildi varaste loomade tekkest ja levikust,» ütles uuringus osalenud professor Allison Daley. «See näitab meile, et Kambriumi plahvatus ei olnud siiski üks murranguline sündmus, vaid toimus varases ja keskmises Kambriumis järkjärguliselt 40 miljoni aasta jooksul.»

Populaarne

Tagasi üles