Üllatavalt on vastloodud kana ja inimese hübriidid ütlemata kasulikud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Jarva Teataja/Scanpix

Teadlased lõid inimembrüo kasvamise uurimiseks kana ja inimese segaorganismi. Eksperimendi eesmärgiks oli teada saada, kuidas inimese embrüo saab oma arengu varajastes staadiumites aru, mis pidi kasvada.

14 päeva vana inimembrüo rakud siirati 12 tundi vanade kanade embrüote külge, et mõista kuidas töötavad nõndanimetatud orginiseerivad rakud, mis mängivad võtmetähtsusega rolli embrüote tekkes. Need rakud määravad, mis pidi embrüo arenema hakkab, mis pool niiöelda kuulub peale, mis sabale, vahendab Nature.

Organiseerivaid rakke on täheldatud pea kõigi selgroogsete puhul kuid nende tegevust inimese puhul pole suudetud vaadelda legaalsete piirangute tõttu. Nimelt pole Ameerika Ühendriikides, kus eksperiment läbi viidi, lubatud laboris viljastatud inimese munarakku kasvatada kauem kui kaks nädalat. Kuna inimese blastotsüstil hakkavad organiseerivad rakud just sellel ajal tegutsema, siis on need jäänud seaduslikel põhjustel teenitud tähelepanuta.

Mainekas teadusajakirjas Nature avaldatud uurimuse käigus lasti inimese blastotsüstil arenede kahe nädala vanuseks ning seejärel siirati rakud kanade 12 tunni vanustele embrüotele. 14 päeva vanune inimembrüo ja 12 tunni vanune kanaembrüo on arengult umbes samas staadiumis. Enne siiramist sundisid teadlased katseklaasis kasvanud embrüotel ka erinevaid algelisi struktuure arendama, millest normaalse arengu käigus oleksid hiljem kasvanud organid.

Ali Brivanlou juhtimise all läbi viidud katsed on esimene kord, kui teadlased said jälgida, milline on inimese areng pärast teoreetilist emaka limaskestale kinnutumist ehk nidatsiooni. Organiseerivad rakud avastati tegelikult mõnda aega tagasi 1924. aastal salamandrite juures, kuid eetilistel, tehnilistel ja legaalsetel kaalutlustel pole neid inimese puhul uurida saanud. Piirangud on toonud paljudele teadlastele meelehärmi, sest mõistes kõige varasemate arengustaadiumite iseärasusi saaksid teadlased paremini mõista kuidas sel ajal tekkivad vead mõjutavad hilisemat arengut ning kaasasündinud haigusi.

Tagasi üles