Vastukaja: langetustraktorid ja raielangi suurus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peedu veski juures raiutakse metsa.
Peedu veski juures raiutakse metsa. Foto: Sille Annuk

Maailmas pole midagi uut. 25. mail 2018 «Kurioosumi» nime all ilmunud nupuke «Harvesterite suutlikkus» tuletab mulle meelde enam kui 45 aastat tagasi Postimehe veergudel (tollal kandis ajaleht Edasi nime) käinud diskussiooni väljamelioratsioonist, ainult et siis oli kõne all Eesti põllu suurus, nüüd räägitakse raielangi suurusest.

Argumendid ja mõtteviis olid täpselt samad.

Tollase diskussiooni käivitas Eesti Põllumajanduse Akadeemia dotsent Koit Alekannu ajalehes Edasi ilmunud artiklisari «Maaparandus ja maastikukujundus» (Edasi 10.–12. oktoober 1972), mille läbiv mõte oli, et põllud peavad olema suuremad, muidu ei saa kasutada suure jõudlusega masinaid, metsatukkade ja hajali asuvate talude tõttu teevad masinad «ebaefektiivset tööd», masinatele kulub rohkem kütust ja tagavaraosi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles