Kuidas panna pähe 13-tonnine müts? Vastus peitub Lihavõttesaarel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Sean Hixon

Lihavõttesaarel istuvad moaidena tuntud skulptuurid on teada-tuntud ehk kõigile. Kuid osadel moaidel istub peas ka saare teisest otsast kaevandatud punasest kivist mütsike. Värske uuring on välja selgitanud, mil moel muistsed polüneeslased oma kujude pead ära katsid.

Teooriad, kuidas kohalike seas Rapa Nui'na tuntud saarel kujudele müts pähe pandi, on mitmeid, kuid ajakirjas Journal of Archeological Science avaldatu on esimene mis põhineb arheoloogilistel asitõenditel.

Töö autori Sean Hixoni sõnul pidid 13. sajandil asukad tooma toormaterjali Puna Pau karjäärist, moai'de juures selle valmis voolima ning seejärel rampide abil kujudele pähe veeretama. Moai'de mütsid on tuntud kui pukao'd. Kuigi senised teooriad on rampide kasutamist ilmselgeks pidanud, siis on varem arvatud, et mütsid lohistati toore jõuga kujudele pähe. Vulkaanilisest kivist tahutud silindrite teravad servad oleksid lohistamisel aga ära kulunud ning täkkeid saanud. Jälgi lohistamisest ei ole ligi 50 moai mütsilt leitud.

Hixoni ja tema kolleegide teooria kohaselt kasutasid polüneeslased silindrite kallakust üles veeretamiseks tehnikat, mida on kasutatud näiteks ka ümber läinud laevade õigetpidi keeramiseks. Kuju pea juurde kinnitati pika köie keskpaik ning selle jätked keerati ümber pukao. Seejärel võtsid töölised köite otstest ning tõmbasid, veeretades kivi rambist ülesse.

Kord kuju peani jõutud, seati kivi rammuga moai'le pähe ning oligi müts valmis. Hixoni hinnangul nõudis see meetod palju vähem tööjõudu kui lihtsalt veeretamine või lohistamine. Säärasel viisil tirides võis ühe kuni 13 tonnise pukao moai'le pähe panna ligi 15 inimest.

Tagasi üles