Mesilindudele ei ole ümmargune null võõras

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Teadlased tõestasid kavala katsega, et mesilased on võimelised mõistma, et tühjal paberil on vähem laike kui mitme täpiga lehel. Avastus näitab, et ka ülipisike aju suudab hoomata keerukaid abstraktseid konstruktsioone.

FOTO: Scarlett Howard/RMIT

  • Juba varem on uuringutega selgeks tehtud, et mesilased on ühed intelligentseimad putukad.
  • Austraalia teadlaste eksperimendi käigus pidid kümme mesilast valima kahe maandumisplatvormi vahel.
  • Kuigi mesilinnud polnud näinud täppideta platvormi, lendasid nende enamikul juhtudest otsejoones selle poole.

Mesilaste võime eristada ühte nullist näitab, et abstraktse matemaatilise mõtlemise oskus võib olla palju levinum ja tehisintellekti puhul kergemini saavutatav, kui seni arvatud.

Nimelt on nulli tundmaõppimine ühiskonna toimimises täiesti asendamatu ning matemaatilise võimekuse ja seega ka inimliku mõtte üks olulisemaid alustalasid. Ei ole sellest pääsu näiteks vana hea peast arvutamise puhul ning teatavasti on arvutisüsteemide alusekski nullidest ja ühtedest koosnev kahendsüsteem.

Samas on inimese vaimset võimekust uurivatele teadlastele juba aastaid selge, et nullkoguse ehk eimillegi matemaatilise tähistamise näol on tegemist küllaltki keeruka abstraktse ideega, mille äraõppimine valmistab tihti suurt vaeva. Ajaloost on teada mitu tsivilisatsiooni, kes ei jõudnud ilmselt kogu oma olemasolu jooksul kordagi nii kaugele, et oleksid nullkoguse matemaatikas formuleerinud.

Seetõttu on loomade vaimse võimekusega tegelevatel teadlastel huvitav uurida, kas inimesed on nulli mõistmises üksi. Varem oli teada, et see oskus on siiski olemas ka šimpansidel ja vervetahvidel ning ainsa mitteimetajana ka ühel kuulsal hallpapagoil nimega Alex. Nüüd selgus, et mesilased on esimesed selgrootud, kelle puhul on selline oskus tuvastatud.

Täppideta kaart tõmbas

Uuringutega on selgeks tehtud, et mesilased peavad olema ühed intelligentseimad putukad, kes on võimelised lahendama õietolmu korjega seotud logistilisi probleeme, infojuppe kombineerima ja kategoriseerima ning juba kogutud teadmisi üksteisele edasi andma. Lisaks oli teada, et nad on võimelised neljani loendama.

Reedel teadusajakirjas Science ilmunud artiklis kirjeldab Austraalias asuva Melbourne’i Kuningliku Tehnoloogiainstituudi (RMIT) teadlane Scarlett Howard koos kolleegidega kavalat katset, milles saadi kinnitust, et null kui matemaatiline suurus on mesilastele täiesti arusaadav.

Eksperimendi käigus pidid kümme mesilast valima kahe maandumisplatvormi vahel, millest mõlemad olid tähistatud erineva hulga ümmarguste mustade laikudega. Teadlased olid mesilinnud treeninud valima platvormi, millel oleks vähem laike, kuna sellele kinnitatud platvormilt said nad magusat nektarit. Suurema täppide arvuga platvormil oli aga alati mesilastele kibeda mekiga malaariaravim kiniin.

Teadlased treenisid mesilinnud valima enda jaoks maandumisplatvormi, millel oleks vähem laike.

Treening töötas: kui valida oli näiteks kolme ja nelja täpiga platvormi vahel, valisid mesilased alati kolme laiguga variandi. Kui valikus oli üks või kaks täppi, valiti esimene.

Eksperimendi võtmetähtsusega etapis lisati valikusse aga üks platvorm, millel ei olnud ühtegi musta ringi. Katse eesmärk oli teha kindlaks, kas mesilased on võimelised tajuma nulli kui numbrite jada osa ning kas nad mõistavad, et null on vähem kui näiteks kaks või kolm.

Kuigi uuringus osalenud mesilased ei olnud ilma täppideta platvormi varem kordagi näinud, lendasid nad 64 protsendil juhtudest otsejoones täppideta kaardi poole. Howardi ja tema kolleegide hinnangul tõestab see, et mesilased on võimelised hoomama nulli kui matemaatilist suurust ega lennanud uuele kaardile vaid uudishimust. Tulemust kinnitasid ka korduskatsed.

Mesilastelt inimestele

Valik muutus täpsemaks siis, kui tühja kaardi kõrval seisis suurema hulga, näiteks nelja täpiga kaart. Seda tõika tõlgendavad teadlased kui tõendit, et mesilaste jaoks on mõistetavad ka sellised kontseptsioonid, nagu «rohkem» ja «vähem».

«Tulemused näitavad, et mesilased mõistavad, et null on väiksem arv kui üks ning et see on osa numbrite jadast,» kinnitas uuringus osalenud RMITi teadlane Adrian Dyer New York Timesile.

Arvestades mesilindude suhtelist väiksust – nende ajus leidub vaid miljon neuronit, samas kui inimese aju koosneb 86 000 miljonist närvirakust –, on tegemist märkimisväärse avastusega. Peale pisiorganismide suurema mõtlemisvõime tõestamise on siin aga ka võimalikke elulisi rakendusi.

«Kui mesilased suudavad endale selgeks teha keerukaid matemaatilisi nähtusi, mida ei ole teada isegi mõnedest muinaskultuuridest, siis võib selle mehhanismi lähem uurimine tuua uusi teadmisi ka meie enda abstraktse mõtlemise viiside kohta,» lausus uuringu juht Scarlett Howard pressiteate vahendusel.

Lisaks loodavad teadlased mesilaste kogemuste najal arendada tehisintellekti hakkamasaamist pead murdvates olukordades, mille alla kuulub näiteks liiklus.

«Kui mesilased suudavad vähem kui miljoni neuroniga ajuga nullist aru saada, siis peab leiduma lihtsaid ja tõhusaid viise tehisintellektile uute keerukate trikkide õpetamiseks,» tõi Dyer välja uuringu võimalikke kaugemale ulatavaid tagajärgi.

Tagasi üles