Uuring: miljoneid aastaid tagasi tõmbus kogu Maa peaaegu üleöö jäässe

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lumepalli-Maa kunstniku nägemuses.

FOTO: NASA/JPL

Geoloogide avastatud kivimikihid kinnitavad seni vaid teoreetilist oletust, et kindlate tingimuste kokkulangemisel võib Maal aset leida ülikiire kogu planeeti hõlmav jäätumine.

Kuivõrd juttu on kogu Maad hõlmavatest protsessidest, on jäätumise kiire kulg muidugi tinglik, kuid geoloogilises ajaskaalas on kogu planeedi vaid mõne – kuni kümne tuhande aastaga jääga kattumine siiski vaid silmapilk. Kui varem tuginesid nn lumepalli-Maast rääkivad teooriad vaid arvutimudelitele, siis ajakirjas Geology avaldatud teadusartikkel on esimene omataoline, mis toetab seniseid teoreetilisi käsitlusi ka käegakatsutavate tõenditega, kirjutab Science.

Esimesed kogu planeeti endasse haaranud jäälainest rääkivad teadustööd ilmusid juba 1990. aastatel, kuid kogu selle aja jooksul on geoloogid otsinud tõsiseltvõetavaid füüsilisi tõendeid. Seetõttu oligi Princetoni Ülikooli doktorant Scott Maclennani ja tema juhendajate õhin suur, kui saksa geoloogid neile vihjasid, et Põhja-Etioopias Samre linna lähistel leidub just otsitud perioodist (717 miljonit aastat tagasi) pärit geoloogilisi struktuure, mis said tekkida ainult liustike mõjul.

Nimelt leidub Samre lähedal settekivimeid, mis koosnevad peeneteralisest maismaalt pärit setetest ja selle sisse talletunud suurematest, liustike transporditud rändrahnudest. Kõige selle all peitusid aga vanemad karbonaatse settekivimi kihid. Viimane tähendab, et vahetult enne liustiku kulutustegevuse algust pidi kogu piirkond olema oluliselt soojem ning üleminek troopilisest paradiisist jäise tühermaani pidi toimuma vägagi kiiresti.

Kui kiiresti kliima jahenema pidi, on aga raske hinnata – kogu asi võis toimuda 1000 või ka 100 000 aastaga. Geoloogilises ajaskaalas on see aga väga lühike aeg. Ühe võimaliku seletusena tuuakse välja, et jäätumise võis kaasa tuua selle jõudmine tasemele, mille tagajärjel muutus maapinna peegeldavus ehk albeedo niivõrd suureks, et jäätumisprotsess kiirenes takistamatult. Teoreetiliste mudelite kohaselt juhtub selline kiirjäätumine siis, kui polaarjää ulatub 30. laiuskraadideni.

Tagasi üles