/nginx/o/2018/06/13/7898065t1h1721.jpg)
Kui üldiselt on inimkonna intelligentsustase pikka aega tõusutrendil olnud, siis selgub Norra teadlaste mastaapsest uuringust ehmatav uus suundumus – alates 1970ndatest on testi keskmised skoorid hoopis langenud.
Avastus: inimeste intelligentsuse tõus on katkenud ning alanud on langus (13)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
14. juuni 2018, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IQ-testide keskmise tulemuse pikaajaline tõusmine on teada juba 1990ndatest ning testide koostajate ja hindajate seas on see tuntud kui Flynni efekt. Kuna intelligentsustestide tulemus on aga seotud nn normgrupi ehk hinnatava populatsiooni keskmise tulemusega – kipub iga uus testisooritajate valim testi vanemaid versioone lahendades aga eelmisest sooritajate grupist keskmiselt parema tulemuse saama.
Norras asuva Ragnar Fischi Majandusuuringute Keskuse teadlaste uuringust selgub aga esmakordselt vastupidine trend. Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud artiklis kirjeldavad Bernt Bratsberg ja Ole Rogeberg nimelt põhjalikku ülevaadet ajateenistusse astunute kohta aastatel 1970-2009 kogutud 730 000 IQ-testi tulemusi. Üllataval kombel tuli välja, et ühe põlvkonnavahetusega langes keskmine IQ-testide tulemus koguni seitsme punkti võrra.
Samas nähtub tulemuste analüüsist, et perekondlikud sidemed tulemusi ei mõjutanud, mille põhjal võib oletada, et intelligentsuskvoodi langemise taga peab olema pigem mingi kultuuriline kui geneetiline mõjutaja. Oletatakse, et tegemist võib olla keskkonnamõjudega nagu väiksem lugemus, muutused haridussüsteemis või näiteks arvutimängude mõju.