Värskeim «kõige vastu olemine: 19. mail avaldati meelt Emajõe äärde kavandatava tselluloositehase vastu «Emajõe ketiga». FOTO: Artur Laugamets

FOTO: artur laugamets

Kriitikat, et häälekad huvigrupid (eriti keskkonnakaitsjad) on «kõige vastu», saab nii teaduslikult seletada kui ka inimlikult mõista. Ühiskondlikus arutelus läheb aga selle asemel vaja konkreetse olukorra käsitlemist, et see ei muutuks demagoogiavõtteks.

Viimasel ajal on ajakirjanduses sagenenud lugupeetud inimeste – peamiselt ettevõtjate ja poliitikute – pahameel, justkui oleks Eesti avalikkus või vähemalt häälekad huvigrupid igasuguse ettevõtluse vastu. Püüan seda nähtust käsitleda nii, et see omakorda ei vastanduks «vastuolijate vastu olijatele».

Kelle huvides on üldiste hüvede eest seismist nimetada «kõige vastu» olemiseks?