Täna ajaloos 14.06: algas kümnete tuhandete teekond külmale maale

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Topography/Topham Picturepoint/Scanpix

1941. aasta juunikuus küüditasid Nõukogude Liidu valitsuse repressiivorganid Eestis, Lätist, Leedust, Valgevenest ja Moldovast inimesed üle suurriigi kaugete kantide.

Üle 65 000 inimese küüditamine valmis otsusena juba 14. mail, mil Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja Kommunistliku partei Keskkomitee võttis vastu «Direktiivi sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast».

Kuu aega hiljem viidi operatsioon Eestis läbi. Jõhkrat tööd alustati 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Küüditajad võtsid enda kasutusse pea kõikide Eestimaal tegutsevate asutuste sõidukid ning kella ühe-kahe paiku öösel hakkasid küüditajate rühmad üle Eesti samaaegselt inimesi arreteerima. Peredel lubati kaasa võtta kuni 100 kilogrammi isiklikke asju. Perekonnad lahutati, mehed eraldati naistest ning lastest ning paljudele jäi see viimaseks korraks, kui oma lähedasi nähti.

Eestist saadeti välja umbes 10 000 inimest ja Juuniküüditamise tagajärjel hukkus neist ligi 6000.

Küüditamise eest pagenute ja pääsenute taga otsimist jätkati 16. juuni hommikuni. Represseeritud vene kirjanik Aleksandr Solženitsõn kirjeldab oma mammutteoses «Gulagi arhipelaag» seika, kus ühel läti mehel õnnestus küüditajate eest pageda, ennast varjata ning varjunime all kordagi arreteerimata edasi elada. Solženitsõn toob selle seiga näitamaks, kuidas NKVD’l oli niiöelda norm, mida nad täitma pidid ning kuidas inimesi saadeti kodumaadelt välja hoolimatu jõhkruse poolsuva järgi.

14. juuni sündmused Eestis:

1858 – toimus Mahtra sõjane tuntud talupoegade ülestõusmine.

1870 – Luunjas peeti esimene lastelaulupidu.

1880 – Jaan Jung tegi Lõhavere linnamäel esimesed arheoloogilised kaevamised.

1914 – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused.

1917 – toitlusrahutused Tartus.

1917 – kinnitati EELK põhikiri.

1925 – Väike-Maarjas avati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.

1925 – Tallinnas avati Eesti Tarvitajate Keskühisuse modernne hoone.

1931 – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus kaasa tegid Soome kergejõustiku paremik.

1935 – Viljandis ristiti lennuk Lendav Mulk (ES-LDM).

1940 – NSVL Balti laevastik alustas Eesti merepiiride blokaadi.

1940 – Nõukogude hävitajad tulistasid Keri lähistel alla reisilennuki Kaleva, rikkudes rahvusvahelist õigust.

1958 – Juuru kultuurimajas Mahtra sõjale pühendatud muuseumituba.

1969 – Tartus toimus 15. juulini kestnud juubelilaulupidu (100. aastapäeva puhul).

Ja maailmas:

1645 – Naseby lahing. Oliver Cromwell purustas Charles I väe.

1777 – USA Kongress võttis vastu lipuseaduse.

1800 – Marenkgo lahing. Austria armee alistus Napoleoni vägedele.

1807 – Friendlandi lahing. Vene armee alistus Napoleoni vägedele.

1900 – Hawaiist sai USA territoorium.

1940 – sakslased marssisid Pariisi.

1945 – Briti sõdurid arreteerised ühes Hamburgi pansionaadis endise Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi.

1949 – USA-s asutati Ülemaailmne Leedulaste Ühendus.

1967 – USA saatis Veenusele kosmoseaparaadi Mariner.

1982 – USA president Ronald Reagan nimetas selle päeva Balti vabaduse päevaks.

1982 – Argentina väed alistusid Briti vägedele Falklandil.

Tagasi üles