Lõuna-Aafrika fossiilid kirjutavad ümber maismaaloomade tekkelugu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Maggie Newman / Handout / Reuters / Scanpix

Maapõuest välja tulnud fossiliseerunud loomajäänused näitavad, et endale jalad kasvatanud kalade maismaale ronimine võis toimuda korra pea kõikjal üle ürgse Gondwana hiidmadri.

Üldiselt on teada, et esimeste kahepaiksete maismaale kolimine toimus ligikaudu 360 miljonit aastat tagasi Devoni ajastul, kuid seniste käsitluste kohaselt oletati, et üleminek veest maale pidi aset leidma mingis konkreetses tõenäoselt sooja kliimaga piirkonnas, kust maise eluga kohanenud loomad siis edasi levisid, kirjutab Reuters.

Hiljuti Lõuna-Aafrikast Grahamstowni lähistelt Waterloo farmi maapõuest leitud fossiilid lükkavad sellise arusaama aga ümber. Kuigi leitud fossiilid on väikeste tükkidena laiali pillutud, suutsid teadlased need siiski määrata kaheks varase Devoni ajastu kahepaikseks Tutusius umlambo ja Umzantsia amazana.

Mõlemad kuuluvad neljajalgsete loomade ehk tetrapoodide sekka. Tegemist on loomadega, kes Devoni ajastu jooksul kaladest välja arenesid ning keda peetakse kõigi nüüdisaegsete maismaa selgroogsete esivanemateks. Kuna seda laadi fossiile on leitud ennekõike piirkondadest, kus 360 aastat tagasi valitses soe ja niiske kliima, on seni arvatud, et ka maismaa asustamine pidi toimuma konkreetsetel troopilise kliimaga aladel.

Waterloost leitud fossiilid räägivad aga sootuks vastupidist lugu. Nimelt oli see maakoore osa tollal troopikast kaugel ning paiknes osana Gondwana ürgmandrist pigem tänapäeva Arktika läheduses. Sealne kliima oli seega pigem midagi umbes tänapäeva Põhja-Norra rannikule iseloomulikku – vaheldusid mitmekuised külma ja pimeda perioodid ning suvised valged ööd. Igal juhul ei ole see sugugi selline keskkond, mida seni elu maa peale kolimise jaoks sobilikuks hinnati.

«Nüüd teame siis, et Devoni lõpuks elasid tetrapoodid kõikjal üle maailma alates troopikaga ja lõpetades Antarktikaga. Järelikult on võimalik, et nad võisid ükskõik kus maale kolida. See laiendab oluliselt võimaluste spektrit,» ütles uuringus osalenud Lõuna-Aafrika Paleoteaduste Oivakeskuse paleontoloog Robert Gess.

Gessi ja tema kolleegi, Uppsala Ülikooli bioloogi Per Erik Ahlbergi fossiile kirjeldav artikkel ilmus teadusajakirjas Science.

Tagasi üles