Enn Tõugu: teaduse särav esikülg ja keerukad tagahoovid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Enn Tõugu. FOTO: Madis Sinivee/eesti Meedia/scanpix

FOTO: MADIS SINIVEE/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Küberruumi tekkimisest hoolimata on sisulise teaduse arengu võtmeks siiski suurte isiksuste otsene kokkupuude, kirjutab akadeemik Enn Tõugu.

Teaduse esiküljel võib pidevalt näha muljet avaldavaid tulemusi, tagahoovides aga kaotusi, olelusvõitlust ja kompromisse. Seda ilmestavad hästi kahe suure inglise arvutiteadlase elulood.

Alan Turing (1912–1954) on tuntud arvuti tänapäevase abstraktse mudeli autorina ning koodimurdjana, kelle juhtimisel suudeti II maailmasõja ajal murda Saksa mereväe sõnumite krüpteeringud. Vähem teatakse, et ta suri vaid 41-aastaselt pärast seda, kui kohus oli ta süüdi mõistnud tollal Ühendkuningriigis keelatud homoseksuaalsuses.

Teise briti teadlase – briti tehismõistuse isa ja Eesti sõbra Donald Michie (1923–2007) laboris loodi juba möödunud sajandi seitsmekümnendail aastail tehismõistuse keel Prolog, ühel jalal keksiv robot, masinnägemist kasutav robot Freddy II ning palju muud. 1973. aastal otsustas aga arvutiteaduses ebakompetentse mehaanikateadlase Sir James Lighthilli juhitud komisjon, et tehismõistust pole ega tule. Selle tagajärjel lõpetati Michie labori rahastamine ning see läks laiali.

Alles tehisintellekti järgmise buumi ajal 1980. aastatel suutis Donald luua endale uue instituudi ning arendada välja ka eduka ekspertsüsteemide firma. Kaheksakümnendate aastate lõpupoole, juba elukogenud mehena, nägi ta ette tehisintellekti uue mulli lõhkemist ning allakäiku. Ta astus tagasi instituudi juhi kohalt, müüs oma firma kasumlikult maha, ostes endale ühe maja Edinburghi Forthi lahe kaldale, teise Ameerikasse Palm Springsi, ning jäi pensionile. Mõlema mehe elukäik väärib tähelepanu, sest kinnitab teaduse kaht palet.

Tagasi üles