Galerii: Kalamaja ehitusplatsilt tuli välja Eesti suurim keskaja arheoloogiline leid - üle 15 000 eseme Lisatud videointervjuu arheoloogidega

Kui arheoloogid aprillis tulevaste kortermajade kinnistul tavapäraseid väljakaevamisi alustasid, ei osanud keegi ette aimata, et tükk tüki haaval hakkab kultuurkihi seest välja tulema Eesti suurim kogus keskaegseid muistiseid.

Tänaseks on aadressil Väike-Patarei 1 / Jahu 6 asuvast kinnistust läbi uuritud umbes pool ning erinevaid esemeid on leitud juba üle 10 000, võimalik et isegi 15 000. Kui veel läbi uurimata osa krundist peaks osutuma sama leiduderohkeks, võib olla üsna kindel, et tegemist on kõige suurema leiukohaga kogu Eesti arheoloogias.

Kalamaja krundiplaan kaart 17. sajandi lõpust. Kalamaja kirjalik esmamainimine on pärit 148. aastast. Eeslinna elanikud olid ennekõike kalurid, mündrikud, paadimehed, käsitöölised jne.

FOTO: Rivo Bernotas

Ometigi saab juba praegu läbi uuritu põhjal järeldada, et tegemist on erakordse avastusega. Nimelt pärinevad teised suuremad leiud palju suuremast ajaperioodist ning ulatuvad kohati uusaja lõpunigi. Kalamaja krundi leiud näivad aga olevat väga kitsast perioodist. Esemete linnaliku olemuse tõttu oletavad arheoloogid, et tegemist peab olema tollasest vanalinnast välja veetud prügiga. Samas on 15. sajandi viimasest veerandist pärit esemete puhul palju erilist ja ajalooväärtuslikku.

«Tallinna materiaalse kultuuri mõistes on see väga põnev objekt, kuna siin on olemas kõik, mida justkui peaks vanalinnast leidma, aga mida seni leitud ei ole,» kommenteeris leide väljakaevamisi juhtinud arheoloog Rivo Bernotas firmast Arheox OÜ.

Välja kaevatud esemete sekka kuulub suures hulgas olmeesemeid nagu sandaale, tünne, aknaklaaside ja peekrite kilde, münte, kaubaplomme, relvaosi, kääre, nõusid, luid ja seemneid. Lisaks torkavad siinsed leiud silma oma hea säilivuse poolest. Kuna pinnas on piisavalt niiske ja hapnikuvaene, on isegi orgaanilised materjalid nagu tekstiilid säilinud niivõrd hästi, et on võimalik koguni taastada villamütside ja muude riideesemete kuju. Nahast esemete rohkuse poolest ületab Kalamaja leid aga kõik varasemad mitmekordselt.

«Kui juba praegu on siin ühest kitsast ajaperioodist ligi viisteist tuhat leidu, siis selle materjali põhjal jõuavad tudengid veel palju aastaid üliõpilastöid kirjutada, eraldi uuringutest rääkimata,» kiitis ka Tallinna Ülikooli vanemteadur arheoloog Erki Russow leiukoha rikkust.

Konkreetsematest esemetest tõi Russow välja 15. sajandi teisest poolest pärit elevandiluust maalitud kujukese, millel on kujutatud viimset kohtipäeva trooniv Kristus. Kujukese teeb eriliseks tõsiasi, et vandel oli tollal nii Eestis kui ka Põhja-Euroopas laiemalt eksootiline materjal või suisa haruldus. Lisaks kujutavad kõik teadaolevad vandlikujud Neitsi Maarjat lapsega, mis teeb Kalamajast leitud kujukese eriti eriliseks.

Teiste esemete seas torkavad silma erinevad palverännakute ja usutalitustega setud leiud – kui seni on kogu Eestist teada vaid ligi 20 keskaegset palverännakutega seotud märki, siis sellest ühest leiukohast on neid leitud juba üle 25. Kuivõrd nende 25 eseme seas on ka näiteks Santiago de Compostela külastusele viitav karbitükk ja palju muud palverännakutega seotut, kõnelevad siinsed leiud arheoloogidele mõndagi keskaegsete usukommete kohta.

«Erakordne on näiteks maalitud aknaklaasid. Seni on neid Eestist teada vaid 16. sajandi teisest poolest, üheselt religiooniga seotud klaasimaale on aga suhteliselt vähe. Eriti huvitav on näiteks palverännaku märgi kujutisega aknaklaasi tükk. Igal juhul saab siit hea ülevaate 15. sajandi palverännakute geograafiast,» tõdes Russow.

Arheoloogilised kaevamised jätkuvad Kalamaja krundil kogu suve. Lisaks on plaanis Mündriku krundi leidudest ka avalik näitus korraldada. Millal see toimub, sõltub veel leitavate leidude hulgast. Juba praegu on huvilistel võimalik põnevamaid leide vaadata Väike-Patarei 1 asuvatel ehitusstendidel.

Mündriku leiukoht

  • Eesti keskaja suurim arheoloogiline kogum
  • Hiliste kihtide paksus keskaegse kultuurkihi peal ulatub 1-2 meetrini
  • Keskmiselt 90 cm paksune huvi pakkuv kultuurkiht pärineb 15. sajandi viimasest veerandist
  • Loodusliku liiva sees paiknevad kraavid viitavad võimalikele keskaegsetele krundipiiridele
  • Leiumaterjali dateering on kogu uuritava kihi ulatuses sama – 15. sajandi lõpukümnendid ehk keskaegse Tallinna n-ö tippaeg
  • Keraamika – arvukalt importnõude katkeid Vahemeemaadest, Madalamaadest ja Saksa aladelt
  • Hulgaliselt nahk-, puit- ja tekstiilesemeid
  • Palju haruldasi klaasileide
  • Hulgaliselt religioosse taustaga materjali – palverändurimärgid, vitraažakende killud, pühakukujuc jne
  • Viited pühakoja lammutusele, kingsepatöökojale

Loe ka neid

Tagasi üles