Geneetiliselt muundatud sead ei nakatu enam hävitavasse taudi

Emis põrsastega. Foto on illustratiivne.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja /Scanpix

Eemaldades vaid imeväikese osa tavalise sea genoomist muutsid Šotimaa teadlased katseloomad täiesti immuunseks sigade reproduktiivset ja respiratiivset sündroomi ehk sigade sinikõrva põhjustavale viirusele.

Sinikõrva haigestunud sead kõlbavad küll süüa, ent loomadele endale põhjustab see märkimisväärseid kannatusi. Nakatunud loomad ei saa korralikult hingata ning tiinetele emistele võib tõbi kaasa tuua nürisünnitusi. Haigus võib päädida loomade surmaga Seni pole mingit ravi või vaktsiini viiruse vastu leitud. Kuniks sead lihtsalt immuunseks muudeti, vahendab The Guardian.

Katseloomad muudeti sinikõrva vastu immuunseks eemaldades väga väike osa nende genoomist mis vastutab sea raku kuju eest. Vaid 450 segmendist koosneva pärilikkusaine rea eemaldamine muutis raku pinnal asuva retseptori CD163 kuju ning sellega takistas sinikõrva põhjustaval viirusel rakku tungida. Viirus ei saanud seega paljuneda ning sead ei nakatunud, kuigi tehniliselt viirust nende kehas leidus. Kui geneetiliselt muundatud sead lasti haigete suguvendade juurde elama, siis ei toimunud samuti mingit nakatumist.

Sigade muundamist toetas loomade tõuaretamisega tegutsev ettevõte Genus Pic, mille tõukarjadest pärineb umbes 30 protsenti maailma tööstuslikult kasvatatud sigadest. Kuigi geneetiliselt muundatud organismide kasvatamine ja müümine toiduna on üle Euroopa keelustatud, pärinevad need reeglid enne CRISPR-Cas9 tehnoloogia kasutuselevõttu. Too tehnika lubab geneetikutel eemaldada ja muuta ülima täpsusega konkreetseid DNA osasid. Nagu käesoleval juhtumil, tehnikaga eemaldati vaid väga väike osa sigade genoomist, mis aga tõi väga kasulikke tulemusi.

Edasi on plaanis sigade muundamist laiemalt katsetada Ameerika Ühendriikides, kus on väheke leebemad piirangud.

Sigade muutmist kirjeldav teadustöö ilmus ajakirjas Journal of Virology.

Tagasi üles