Ehmatav avastus: merelindude kõhtudes on nõnda palju plasti, et sööki sinna ei mahugi

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: ORLANDO SIERRA/AFP/Scanpix

Austraalia rannikust 600 kilomeetri kaugusel asuv Lord Howe saar on paljudele merelindudele tähtis pesitsuspaik. Kuid üleilmne plastireostus on jõudnud säärasele hirmutavale tasemele, et sealsed linnud söövad oma kõhud plasti täis ja jäävad seetõttu nälga, korraliku toidu jaoks maos enam ruumi pole.

Paljud Lord Howe’i saare linnud on laia haardega kiskjad, kes söövad pea kõiki noka ette sattunud kalu, molluskeid ja teisi mereelukaid. Saastamata vetes tooksid linnuvanemad oma vastkoorunud poegadele merest süüa ning pojad kasvaksid jõudsalt, kuniks ise enda eest kosta jõuavad. Valimatus söögi suhtes on minevikus olnud nende lindude edu pant, kuid nüüd põhjustab hoopis kannatusi, vahendab BBC.

Nimelt ei tee linnuvanemad vahet hulpivatel plastitükkidel ja pisiloomadel, keda nad harilikult söövad. Seega on tekkinud kahetsusväärne olukord, linnupoegade kõhtu täidavad plastijupid, aga neist loomad energiat ammutada ei saa. Paradoksaalsel kombel nälgivad linnud täis kõhtudega. Kui poegadel on aeg pesast lahkuda ning hakata ise enda eest merel hoolt kandma, on nad alatoidetud ega saa iseseisvalt hakkama.

BBC võtterühm Lord Howe’i saarel proovib oma jõududega linnupoegade huku vastu võidelda. Kõige lihtsam on plastiga täidetud lindude magusid loputada. Lindude päästjad on avastanud, et enamik plastist pärineb täiesti välditavatest allikatest, nagu näiteks kilekotid või hambaharjad. Kilekotte saab asendada tekstiiliga ning hambaharju valmistada kergesti lagunevast materjalist, näiteks bambusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles