TÄNA AJALOOS ⟩ 130 last meelitati tundmatu hurmuri poolt hukatusse

Hamelni linn Kesk-Saksamaal on ennekõike just selle muistendi tõttu tuntud. 1284. aastal vaevas linna meeletu kogus rotte. Rottide tõrjumiseks palgati pillimees, kes lubas kõik närilised linnast välja meelitada, aga nõudis selle eest üüratut tasu, mõnes loo versioonis kuni 1000 kuldnat. Oma sõna mees pidas ning tema vilepilli hääled meelitasid kõik linna rotid Weseri jõkke, kus nad ka hukkusid. Üks rott, kes olevat kurt olnud, jäi aga linna ning seetõttu ei pidanud linnaisad lepingut täidetuks. Vihaga lubas pillimees Hamelni rahvale kätte maksta.

Mõned päevad hiljem naases pillimees linna ja meelitas kõik linna lapsed endaga kaasa. Laste saatuse koha pealt on loo erinevad versioonid lahkarvamusel. Tuntuim on ehk loo käik, milles lapsed nagu rotidki uppusid Weserisse. Kuid teiste kohaselt marsisid lapsed Transilvaaniani välja või viidi hoopis meie maailmast minema, kuhugi müstilisse haldjariiki.

Tõenäoliselt on sellel muistendil teatav tõsi taga. Karta on, et 13. sajandil leidis linnas aset mingi katastroof või õnnetus, mille tõttu palju lapsi hukkus. Võimalik, et tegemist oli mingisuguse taudiga ning muistend lapsed linnast eemale meelitanud pillimehest, kes kodanike nende ebaaususe pärast karistab, on kujundlik lähenemine selle traumaga tegutsemiseks. Selline arusaam haakuks näiteks keskaja kultuuris levinud surmatantsu motiiviga, millega saab igaüks tutvuda Tallinna Niguliste kirikus.

Surmatants, ja ehk ka Hamelni muistend, kujutavad inimest kui surma pilli järgi tantsijat, kes sõltumata kõrgest või madalast soost, rahast ja rikkusest, ühel hetkel ikka surema peab. Illustreerides «memento mori» maksiimi, pidi surmatants kristlasele meelde tulema usu kahte keskset tahku, et kõik peavad surema ja, et kõik on Issanda ees võrdsed.

26. juuni sündmused Eestis:

1849 – Liivimaa Sotsieteedi Viljandi tütarseltsi eestvõttel korraldati Viljandis esimene loomade näitus.

1928 – Tallinnas avati suurnäitus Rootsi kunstist, kus oli esindatud ligi 50 maalikunstnikku, 9 graafikut, 9 skulptorit. Näitusel oli umbes 300 eksponaati.

1935 – Riigivanem Konstantin Päts kinnitas Jaan Tõnissoni Tartu Ülikooli ühistegevuse professoriks.

1939 – Saksa maaväe kindralstaabi ülem Franz Halder saabus Eestisse.

1996 – Eesti esitas Euroopa Komisjonile «Vabariigi Valitsuse tegevuskava Euroopa Liiduga ühinemiseks», mis oli seni esitatud tegevuskavadest esimene. Kava nimetati «Siniseks raamatuks».

1996 – Martin Müürsepp valiti esimese eestlasena NBA-sse, kus ta mängis Miami Heati võistkonnas.

2007 – Eesti allkirjastas koostöökokkuleppe Euroopa Kosmoseagentuuriga.

Ja maailmas:

1549 – Madalmaade seitseteist provintsi kuulutasid end Saksa-Rooma riigist sõltumatuks.

1723 – Bakuu alistus pärast pikka piiramist Venemaale.

1819 – patenteeriti jalgratas.

1848 – Pariisis lõppes Juuniülestõus.

1934 – esimese helikopteri proovilend.

1940 – Nõukogude Liit nõudis Rumeenialt ultimaatumiga Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina loovutamist.

1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed hõivasid Daugavpilsi.

1953 – Moskvas arreteeriti NLKP KK Presiidiumi eriistungil Lavrenti Beria.

1963 – Ameerika Ühendriikide president John Kennedy esines Lääne-Berliinis Schönebergi raekoja ees ligikaudu 120 000 inimesele kõnega.