Uuring näitas, kui palju on samasoolisi paare värvuliste seas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: GDW.45 / Wikipedia / CC BY-SA 3.0

Karmiinmadiinide puhul täheldatud ebatavaline paaritumiskäitumine viis teadlased ühele esimestes omasooiharuse uuringutest värvuliste seas, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Seksuaalse suunitlusega käitumist samast soost isendite vahel – selga ronimist, kopuleerumist, partneri võrgutamist – on täheldatud mitmel linnuliigil ning enamasti emaslindude puhul. Partnerid võivad sugeda teineteise sulestikku, ehitada või jagada pesa ning isegi mune haududa. Isaslindude vahel toimunud suguakte on teada vähemalt 93 linnuliigil, millest vaid 18 juhul ehk 19 protsendil on kindlaks tehtud ka püsisuhtes olevad paarid; sagedamini leidub isaslindude paare haneliste (Anseriformes) ja suulaliste (Suliformes) seas. Harvad on aga teated isaslindude ühisest pesitsusüritusest.

Üle poole umbes 10 000-st linnuliigist on värvulised (Passeriformes), kuid vabas looduses elavatest värvulistest on vaid 7,5 protsendil registreeritud isaslindude vahelisi suhteid. Kuni 2010. aastani oli vaid ühe liigil – karbussäälikul (Setophaga citrina) – dokumenteeritud isaste paarisuhe nii pesitsus- kui haudekäitumise põhjal, kuid siis registreerisid teadlased isaslindude ühise pesitsusjuhu ka Loode-Austraalias karmiinamadiinidel (Neochmia phaeton).

Karmiinamadiinide isaslinnu sulestik on liiginimele omaselt valdavalt karmiinpunane; emaslinnul on sulestik üleni pruunikashall ning punased on vaid põsed. Liik on sotsiaalselt monogaamne ja paarid püsivad koos aastaid, paariväliste suhete ning pesaparasitismi osakaal aga ei ole teada. Piirkonna karmiinamadiinid ei ole territoriaalsed ja võivad pesitseda teineteise läheduses, seepärast jäi kahest isaslinnust koosnev paar teadlastele silma. Paar ehitas koos pesa, vooderdas seda sulgedega, valvas koos pesa ja haudus. Seejuures oli üks isaslind uurijatele vana tuttav, sest eelneval kolmel aastal oli ta pesitsenud kolme erineva emasega, tal oli kokku kaks edukat pesakonda kokku kuue lennuvõimestunud järglasega.

Koos ehitas see paar 2010. aastal neli pesa, millest kahes oli ka teadmata päritolu, ilmselt naabruses pesitsevalt emaslinnult pärit muna (tavaliselt on kurnas viis muna). Esimene munaga pesa hävis; teises ühe munaga pesas nähti linde vähemalt viiel korral. Pärast eeldatud koorumisaja möödumist eemaldasid teadlased muna pesast, et seda lähemalt uurida – muna oli viljastatud ning arengust 20–30% läbinud loode hukkunud.

Ühe juhtumi põhjal ei ole võimalik teha põhjapanevaid järeldusi samasooliste paaride kujunemise mehhanismide kohta looduses, seda enam, et värvuliste puhul on tegu alles teise dokumenteeritud juhuga. Siiski võib arvata, et tegu ei olnud juhusliku eksitusega, sest emas- ja isaslindude sulestik on silmatorkavalt erinev ning partnerivaliku põhjused ilmselt mujal.

Varasemast on teada, et isaste paarisuhteid esineb sagedamini polügaamsetel linnuliikidel – suhe ei too küll otsest sigimisedu, kuid kui suhte kõrvalt õnnestub viljastada ka emaslindude mune, ei teki isaste omavahelisest paarisuhtest ka otsest kahju. Sigimisedu võib isegi kasvada. Kuid sotsiaalselt monogaamse värvulise puhul on siiski tegu ootamatu leiu ja pigem erandliku nähtusega.

Tagasi üles