Microsofti endine tippjuht süüdistab NASAt valeandmete peitmises

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Ethan Miller / AFP / Scanpix

Endise Microsofti juhtivtöötaja ja füüsiku Nathan Myhrvoldi teadusartikkel seab kahtluse alla NASA NEOWISE missiooni kogutud andmed, mille põhjal kosmoseagentuur Maad ohustavate asteroidide üle arvet peab.

Erinevalt teistest aeg-ajalt ilmuvatest NASA kriitikutest ei ole Myhrvold aga kaugeltki kergekaallane ega lihtsameelne. Doktorikraadiga füüsikuna on ta õppinud nii matemaatikat, geofüüsikat kui ka kosmosefüüüsikat, lisaks ka teoreetilist füüsikat. Viimase tudeerimise ajal oli üheks tema juhendajaks koguni kadunud Stephen Hawking.

Nathan Myhrvold

FOTO: Steve Jurvetson / Flickr

Suurema osa oma karjäärist on Myhrvold veetnud Microsofti tehnoloogiajuhina ning tema nimele on registreeritud sadu patente. Kui ta oma teooriad mõni aasta tagasi esmakordselt välja käis, suhtuti nendesse aga siiski üldise skepsisega, kuna keegi polnud avaldatud mõttekäike kontrollinud, kirjutab Science Alert.

Nüüd aga on Myhrvold jõudnud NASA kritiseerimisega nii kaugele, et teadusartikkel asteroidianalüüsi empiirilisest ülevaatest on jõudnud ka ühe antud teadusvaldkonna olulisema väljaande Icarus kaante vahele. Kuivõrd tegemist on eelretsenseeritud ajakirjaga, ei saa mehe argumentatsiooni nüüd enam nii lihtsalt eirata.

Kriitika osaks on saanud 2011. aastal orbiidile tõusnud NEOWISE missioonist, mis tähendab pikemini lahti kirjutatult Maa-lähedaste objektide infrapuna avastamist (Near-Earth Object Wide-field Infrared Survey Explorer). Oma tegevusaja jooksul on missioon loonud kataloogi 158 000 kosmosekivist.

Myhrvoldi kriitika on seotud ennekõike sellega, kuidas kosmoseagentuur kogutud andmemahtu tõlgendab – väidetavalt on agentuur oma andmete kogumises vähese järjepidevusega ning andmebaasis on kokku pandud andmed, mida kokku panna ei tohiks. Kuigi kasutatud vanemad andmed võivad olla uutest täpsemadki, mõjutab see kogu andmekogu usaldusväärsust ja stabiilsust.

Lisaks toob ta välja, et NASA meeskond ei ole õigesti arvestanud asteroidide soojuskiirgusega ning mis kõige hullem – Myhrvoldi hinnangul on andmetes märke teadlikust vigade peitmisest. Lõppkokkuvõttes peavad asteroide uurivad teadlased nüüd arvestama palju suurema veamääraga. Eriti tugevalt tuleb see välja kosmosekivide suuruse hindamisel. Samas on just see andmekogu võtmetähtsusega Päikesesüsteemi alguse ja potentsiaalselt Maad ohustavate asteroidide uurimisel.

«Ma arvan, et tõenäoselt langetas [NASA tiim] statistiliste meetodite osas mõned kehvad valikud ja jätsid seejärel vigade peitmiseks suure koguse infot avaldamata nii, et keegi ei saaks katseid korrata. Kardan, et seetõttu on tulemused nii ülevõimendatud kui ka alahinnatud,» ütles Myhrvold The Observerile.

NASA ei ole kriitikale veel vastanud, kuigi varasematel kordadel on NEOWISEi meeskond oma meetoditele kindlaks jäänud.

Myhrvoldi teadusartikliga saab lähemalt tutvuda teadusajakirjas Icarus.

Loe ka neid

Tagasi üles