Anneli Palo: kui majandaks kogu Eesti metsa püsimetsana?

Eesti talumaastikele on iseloomulikud järjepidevalt majandatud metsad ehk rahvakeeles püsimetsad.

FOTO: Anneli Palo

  • Puude vanus ja metsa vanus on erinevad asjad

Huvirühmad ei ole sugugi üksmeelel selles, kui vanad meie metsad peaksid olema või kui vanalt tohib neid uuendada. Puude vanus on võrdlemisi täpselt mõõdetav suurus, kuid ökoloogiliselt ei tarvitse see võrduda puistu vanusega. Erinevus tuleb selgelt esile, võrreldes isesuguse kujunemislooga metsi, näiteks mahajäetud niidule 1958. aastal istutatud kuusikut ja põlist kuuse-segametsa.

Endisel niidul ei saa põhimõtteliselt kasvada üle 65-aastaseid kuuski (istutatakse 3–5-aastaseid taimi), küll oleks seal hulgas mõni noorem loodusliku uuenduse või juurdeistutusega kasvanud puu. Põlismetsa vanim kuusk oleks 160–300 aasta vanune, kes aga kõrguselt ja jämeduselt ei pruugi sugugi olla puistu suurim puu. Kui mõõdaksime põlismetsas ära kõigi I rindesse kuuluvate kuuskede vanuse, siis vaid üks osa neist oleksid ülivanad, suur osa aga üsna noored (mõni alles 30–40-aastane sirge vibalik).

Vanus ja järjepidevus

Loe ka neid

Tagasi üles