Kanada teadlaste uuring näitab, kuidas metsatööstus põhjapõtrade kadumise põhjust peitis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Reuters / Scanpix

Eelretsenseeritud teadusajakirjas avaldatud artiklis näitavad Ontario provintsi teadlased, kuidas metsatööstus kasutas osalust põhjapõtrade kadumises samade vahenditega, mida on negatiivsete uuriste peitmiseks varem kasutanud nafta- ja tubakatööstus.

Täpsemini kirjeldatakse artiklis «korporatsioonide, konservatiivsete mõttekodade, tööstust esindavate lobistide ja nende asemike» tegevust Põhja-Ameerika metsapõhjapõtrade ehk karibu (Rangifer tarandus caribou) populatsioonide hääbumise põhjuste osas segaduse külvamisel. Kogu asja keskse organisatsioonina tuuakse välja kohalikke metsasektori firmasid ühendav Ontario Metsatööstuste Liit, kes on «kasutanud tööstuse oma väljaandeid ja kohalikku meediat valeinformatsiooni levitamiseks.»

Põhjapõdra alaliigiks peetav karibu on Kanadas juba ammu ohustatud liigi staatuses ning aastakümnete jooksul on nende kadumise põhjuste osas kujunenud välja ka teaduslik konsensus – asja taga peab olema suuresti metsatööstuse tekitatud häiringud ja elupaikade kadumine, kirjutab The National Observer.

Teemaga aastakümneid tegelenud uuringu juhtivautor Julee Boani sõnul on metsatööstused kasutanud kahtluse külvamist seadusega kehtestatud riskialdiste liikide kaitsmise meetmete kasutamise vältimiseks. Artikli autorite seas on mitmete ülikoolide professorid ja endised dekaanid.

Uuringut retsenseerinud Kanada riikliku karibu populatsiooni taastamise grupi teadusnõustaja Mark Hebblewhite avaldas National Observerile lootust, et uuringu «tõmbab tähelepanu tööstuse omahuvidele ja kallutatusele põhjapõtrade kaitsel.» Aastakümneid eluslooduse kaitsega tegelenud Hebblewhite tõmbas möödunud aastal tähelepanu süüdistusega, et metsatööstus kohtleb liigi hääbumist samasuguste strateegiatega nagu kliimaskeptikud kliimamuutuste teaduslikku põhjendatust.

Kuidas käib «teadmatuse tootmine“?

Peamine, milles teadlased metsatööstureid süüdistavad, on teadlik teadmatuse või ebamäärasuse manamine olukorras, kus teaduslik teadmine on juba ammu olemas. Peamiste strateegiatena tuuakse välja:

  • Probleemi eitamine. See strateegia on võrreldav kliimamuutuste eitamisega.
  • Probleemide põhjuse eitamine. Selle strateegia hulka loetakse muu hulgas väited nagu ei oleks probleemide allika määramiseks veel piisavalt teadmisi.
  • Väide, et probleemide lahendamine oleks liiga kulukas, sellega kaasneks tõsine löök majandusele ja töökohtade kadu.
Tagasi üles