Avastus: muteerunud hundid on hakanud Tšornobõli keelutsoonist välja rändama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustreeriv.

FOTO: VASILY FEDOSENKO / REUTERS

Tšornobõlist mitmesaja kilomeetri kaugusele rännanud hundikutsika põhjal loodavad teadlased uurida, mis mõju avaldavad mutatsioone kandvad isendid looduses vabalt elavatele loomadele.

Teatavasti on 1986. aastal ühes ajaloo tõsisemas katastroofis hävinud Tšornobõli tuumajaama ümbrus tänapäeval mitmekümne kilomeetri raadiuses inimestele ligipääsuks suletud, kuid metsloomade liikumist ei saa ju keegi takistada. Ilma inimtegevusest tingitud häirituseta on mitmete kohalike loomade käekäik vähemasti arvukuse järgi hinnates ka oluliselt paremini käima hakanud, kirjutab Science Alert.

Tuumakatastroofi piirkonna loomade tegemiste jälgimiseks ongi teadlased varustanud hulga hunte GPS-tehnoloogial põhinevate saatjatega. Kui aastaid ei ilmnenud huntide liikumises midagi eriskummalist – laias laastus püsisid võsavillemid oma asuala piires ja suuremaid rändeid ei tehtud – , siis hiljuti avaldasid loomi jälgivad teadlased ajakirjas European Journal of Wildlife Research artikli, milles kirjeldatakse ühe noorlooma 369 kilomeetri pikkust rännakut Prõpjati linn lähistelt Ukraina idaossa.

Tegemist on esimese teadaoleva pikema väljarändega saastatud alalt. Uuringu autorid toovad välja, et tegemist on väärtusliku infoallikaga, mille põhjal hinnata keelutsoonis kasvavate populatsioonide tulevaste väljarännete võimalikke trajektoore ja kiirguse tagajärjel tekkinud ning varasemates uuringutes kinnitust leidnud mutatsioonide võimalikku levikut.

«Selle asemel, et toimida ökoloogilise musta auguna, võib Tšornobõli keelutsoon osutuda hoopis teisi ümbruskonna asurkondi toetavaks metsloomade allikaks. Tõenäoselt ei kehti need leiud vaid huntide, vaid ka teiste loomade puhul,» ütles uuringus osalenud Columbia Missouri Ülikooli teadlane Michael Byrne LiveScience’ile.

Kokku pandi GPS-kaelused 14 loomale, kellest vaid üks noorem isend niimoodi rändama läks. Oma viimased signaalid saatis ta seejuures mitu kuud pärast ette planeeritud viimase side aega. Paraku ei ole kaelust ega looma ennast veel üles leitud, mistap ei ole ka teada, mis saatus loomale ja saatjale osaks sai.

Hallhunt on üks liikidest, kellele tuumakatastroofi loodud olukord eriti hästi sobivat näib. Mõnede hinnangute kohaselt on piirangutsoonis huntide arvukus suuremgi kui sellest väljas asuvatel looduskaitsealadel.

«On mõtet uurida, kuidas piirangutsoonis tekkivad populatsioonid võivad mõjutada sellest väljaspool asuvaid asurkondi kui uute sisserände allikad. Arvestades, et sealne huntide populatsioonitihedus on võrreldes ümbruskonna saastamata aladega kõrgem, on ka alust oletada, et keelualas sündinud hundid hakkavad ka ümbruskonna aladele levima,» seisab teadusartiklis.

Tagasi üles