Teadlased: kuulsa komeedi atmosfääri hapnik ei pärine tema pinnalt

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Rosetta missiooni pilt komeedist 67P/Tšurjumov-Gerassimenko

FOTO: / AP

ESA teadlaste kontroll lükkab ümber teiste teadlaste toetatud arusaama komeet 67P/Tšurjumov-Gerassimenko ümbrusest avastatud molekulaarne hapniku päritolu kohta- see peab olema sama vana nagu komeet isegi.

Rosetta kuulsusrikas missioon püsis komeedi jälil üle kahe aasta – 2014. aasta augustist 2016. aasta septembrini, mil lõpetas oma seikluse planeeritud kokkupõrkes oma uurimisobjektiga. Selle aja jooksul tegi ta läbi kogu komeedi orbiidi ning nägi, mis toimub tollega nii siis, kui ta on Päikesest kaugel kui ka lähedal.

Üks Rosetta paljudest teadusavastustest oli, et kui komeet Päikesele läheneb, toimub tema pinnal sublimatsioon faasüleminek tahkest gaasiliseks ning taevakivi ümber tekib gaasipilv ehk koma. Rosetta teadusinstrumendid mõõtsidki koma koostist ning keemilise koostise analüüsist selgus, et see sisaldas endas lisaks oodatavale veele ning süsinikmonoksiidile ja –dioksiidile ka molekulaarset hapnikku.

Kuivõrd varem oli kahest hapniku aatomist koosnevat hapnikumolekuli leitud peale meie koduplaneedi vaid Jupiteri kuudel, ei osanud keegi seda komeedi gaasipilvest oodata. Rosetta missioonis osalenud teadlaste hinnangul pidi tegemist olema nn ürgse hapnikuga, mis tekkis koos komeediga kunagi 4,6 miljardit aastat tagasi.

Paraku tekitas see teooria vastukaja ning veidi aega pärast missiooni lõpu käis grupp missiooniga mitte seotud teadlasi välja konkureeriva teooria, et hapnik võib pärineda ka sootuks mujalt – hapnikku on kosmoses võimalik tekitada ka elektrilise laenguga molekulide mõjul ning see võiks olla ka leitud O2 molekulide allikaks.

Kuivõrd tegemist oli küllalti tõsiseltvõetava teooriaga, haaraski Rosetta teadusrühm sellest kinni ja vaatas, kuidas see komeedilt kogutud andmetega klapib. Ajakirjas Nature Communications ilmunud teadusartiklis esitatud uuringu tulemused näitavad siiski, et pinnal toimuvatest reaktsioonidest vaadeldud hapnikukoguste seletamiseks ei piisa.

«67P/Tšurjumov-Gerassimenko pinnal võib hapniku tootmine küll toimuda, kuid suurem osa meie nähtud hapnikust ei pärine sellest protsessist,» ütles Imperial College Londoni füüsikaosakonna teadur ja uuringu kaasautor Marina Galand pressiteate vahendusel.

Uuringu tulemused sobivad teadusrühma esialgsete järeldustega, et koma koostises leidunud hapnik peab olema ürgne. Kuigi välja on käidud teisigi teooriaid, ei ole ükski neist seniajani kinnitust leidnud.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.

Tagasi üles