Kuhu teie kass läheb, kui te ta õue lasete?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kassid külatänaval.
Kassid külatänaval. Foto: Mihkel Maripuu

Kuhu teie kass läheb, kui te ta õue lasete? Mida hulkuvad kassid päevad läbi teevad? Kas tänavakassid uitavad koos ringi?


Need on kõigest mõned küsimused, millele leiab vastused ajakirjas Journal of Wildlife Management avaldatud USA Illinoisi ülikooli teadlaste värskest uuringust, mille käigus jälgiti raadiosaatjaga kaelarihma abil 42 vabalt hulkuva kassi liikumisi kahe aasta jooksul, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Kokku hulkusid jälgimisel olnud kassid ringi kahekümne viie ruutkilomeetri suurusel alal, mis hõlmas kahte linna ja lähiümbrusi. Selgus, et kodutute kasside territooriumid on märkimisväärselt suured. Ühe segaverelise metsiku isase kassi koduterritooriumi suuruseks oli üle viie ruutkilomeetri ning see hõlmas endas nii linna- kui maapiirkondi, aga ka metsa ja preeriat.

Uuringut juhtinud teadlase Jeff Horni sõnul ei saanud see konkreetne kass temale teadaolevalt inimestelt toitu, kuid vaatamata sellele õnnestus tal koiottide ja rebaste seas ellu jääda. Ta ületas kõiki oma territooriumile jäävaid tänavaid ning navigeeris parkimisplatsidel ja valgusfooridega reguleeritud ristmikel. Teadlased leidsid ta isegi pesapalli mängu ajal väljaku alt varjumast.

Lemmikloomadest vabakäigu kassid kaldusid samas jääma kodust vähem kui kümne tuhande ruutmeetri raadiusesse. Teine erinevus võrreldes kodutute kassidega seisnes selles, et kodukassid olid jõulistest tegevustest, nagu jooksmine või jälitamine, kaasa haaratud ainult kolm protsenti ajast, kodutud kassid seevastu neliteist protsenti, sest nad pidid rohkem toitu jahtima, et kõht täis saada.

Uuringu kaasautori Nohra Mateus-Pinilla sõnul hoidus enamik kassidest hoonetest 300 meetri raadiusesse. Isegi metsikud kassid püsisid alati hoonete läheduses, mis tema sõnul näitab seda, et ka nemad sõltuvad teatud määral inimestest.

Mis puutub koos ringi uitamisse, siis tänavakassidel pole see kombeks. Teadlased jälgisid näiteks, kuidas üks metsik kass ajas pidevalt teist metsikut kassi lehmalaudast välja. Teine kodutu kass jällegi ootas igal hommikul, millal kodukass välja ilmub, et see siis oma koduaiast minema ajada.

Uuringu kaasautor Richard Warner on varasemas uuringus mitme aasta jooksul jälginud paarikümmend vabalt hulkuvat kassi ning leidnud, et peamised kasside surmapõhjused on teised kassid või haigused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles