• Kuumalained on Eestis viimase 67 aastaga sagenenud.
  • Ainus suvekuu, kui keskmine temperatuur ei tõuse, on juuni.
  • Suve kuumimad ilmad nihkuvad järjest sügise poole.

Kliima muutumine on endaga juba praegu kaasa toonud kuumalainete olulise sagenemise ning temperatuurimaksimumide tõusu, ilmneb Tartu Ülikooli geograafia osakonnas kaitstud bakalaureusetööst.

Kulunud rahvanalja järgi valitseb Eestis üheksa pikka kuud kehv suusailm. Selle suve esimesel poolel Eestit tabanud pikk ja kuiv kuumalaine mõjus seetõttu paljudele ehmatusena – seniajani ei ole teada, kui suurt kahju viljakasvatajad põua tõttu kandma pidid, suve alguse erakordselt raskete metsatulekahjude ja põuakuiva tõttu kuulutas päästeamet aga välja tuleohu üle riigi.

Peaaegu kõigis kliimamuutuse prognoosides on Eesti ala kohta (vaata lisalugu) välja toodud äärmusliku ilma, sealhulgas kuumalainete sagenemine ja intensiivistumine.

Kindlaid andmeid selle kohta, kui palju kuumalaineid Eestit varem räsinud on, ei ole seni aga kuskilt võtta olnud, kuna seda teemat ei ole keegi varem uurinud. On küll vaadeldud näiteks keskmise temperatuuri tõusu ja talveilma muutusi, aga suvised kuumad ei ole lihtsalt aktuaalsed olnud ning on seetõttu jäänud tagaplaanile.

Nüüd viimaks on esimene samm astutud. Nimelt uuris Triin Õispuu sel kevadel Tartu Ülikooli geograafia osakonnas kaitstud bakalaureusetöös aastatel 1951–2017 kogutud temperatuuriandmeid 14 Eesti ilmajaamas.